Alerta hasoru normalizasaun
kriminalidade globál nian
English version ka English PDF ka Tetum PDF
La’o Hamutuk kondena maka’as uzu unilaterál forsa militár Estadus Unidus nian iha Venezuela, ba aktu lori-halai Prezidente Venezuela Nicolás Maduro no oho ema barak iha Venezuela no iha tasi-boot. Asaun hirak ne’e hala’o lahó lisensa hosi Estadu Venezuela ka hosi Nasoins Unidas.
Ami apresia deklarasaun husi Governu Timor-Leste nian, iha loron 5 Janeiru ne’ebé husu “hotu-hotu atu mantein kalma, atu filafali ba diálogu no diplomasia, no mós rezolusaun pasífika ida ba situasaun, tuir lei internasionál no prinsípiu sira Karta Nasoins Unidas nian.”
Ida-ne’e la’ós kestaun aplikasaun lei doméstiku nian, maibé ida-ne’e maka dezafiu bo’ot ida ba orden legál internasionál—inklui bandu hosi Karta Nasoins Unidas nian kona-ba ameasa ka uza forsa hasoru integridade territoriál ka independénsia polítika hosi kualkér estadu no prinsípiu sentrál kona-ba la-intervensaun.
La’o Hamutuk mós subliña implikasaun legál sira ne’ebé grave husi lori-halai xefe estadu ida ne’ebé sei halo servisu ativu. Maski iha alegasaun kriminál sira, akontabilidade tenke hala’o liuhosi prosedimentu sira ne’ebé legál, transparente no lejítimu internasionalmente -- la’ós liuhosi asaltu forsada husi militár liu fronteira. Timor-Leste bele kaptura Prezidente Prabowo Subianto husi Jakarta, tanba nia komete krime boot iha ne’e durante okupasaun ilegál militár Indonézia iha ita-nia rain?
Ida-ne’e mak ezemplu seluk hosi polítika esterna Estadus Unidus nian hodi uza forsa militár unilaterál hodi avansa nia interese polítiku no ekonómiku sira. Referénsia beibeik ba mina-rai Venezuela nian hosi ofisiál sira EUA nian, inklui Prezidente, iha loron balu ikus ne’e hanesan kolonializmu sékulu XVIII nian. ‘Monroe (ka Donroe) Doctrine’ laiha lejitimidade iha mundu ohin loron nian.
Dezde ONU harii, EUA halo ona intervensaun ho nakloke no subar iha nasaun balun beibeik ona. Ami la haluha katak apoiu Estadus Unidus nian ba Indonézia fasilita invazaun no okupasaun Timor-Leste husi 1975 to’o 1999, hodi hamate timoroan liu 200,000. Okupasaun ilegál ne’e ikus liu hakotu liuhosi referendum ne’ebé fasilita hosi ONU no administrasaun tranzitóriu, ne’ebé halo Timor-Leste apresia valór direitu no diplomasia internasionál. Liutiha dékada barak, fallansu hodi husi akontabilidade autór kontinua eziste no husik kanek ba ema hotu.
Ró petrolíferu ida ne’ebé EUA kaer loron balu liu ba, hasa’e ho bosok bandeira Timor-Leste nian, maski ita-nia Governu nunka rejista ida-ne’e. Ami husu ba ema hotu ne’ebé envolve atu labele lori ita-nia nasaun nia naran ba sira nia konflitu. Ita-nia povu sofre demais ona husi nasaun seluk nia interese.
La’o Hamutuk husu atu U.S. hapara permanente intervensaun iha ema seluk nia territóriu soberanu. Ami mós husu ba komunidade internasionál atu hamutuk hodi prevene EUA atu kontinua ninia polítika esterna intervensaunista agresivu ne’ebé la’o kleur ona no mós atu rejeita uza forsa, ho konsistente defende lei internasionál, ezije asaun kredivel ONU nian no hakotu impunidade ba krime sira iha pasadu.
Atu konklui, bainhira lei internasionál aplika ho seletivu, mak lei ne’e sei la funsiona nu’udar lei no sai de’it instrumentu podér unilaterál.
As Lutas Continuam.
No comments:
Post a Comment