Showing posts with label Tetum. Show all posts
Showing posts with label Tetum. Show all posts

05 May 2026

John M. Miller: Solidariedade Internasionál, Memória no As Lutas Continuam!

 Link to this blog in English. 

Ho laran todan no respeitu kle’an, povu Timor-Leste simu notísia kona-ba falesimentu maun John M. Miller — ko-fundadór no Koordenadór Nasionál East Timor and Indonesia Action Network/U.S. — ativista ne’ebé durante dékada sira dedika ninian moris ba direitu umanu, justisa no autodeterminasaun povu timoroan.

ETAN hari’i iha 1991, depois Masakre Santa Cruz, iha kontestu violasaun grave kontra direitu umanu ne’ebé presiza resposta urjente husi komunidade internasionál. Liu husi kampaña, mobilizasaun sosiedade sivíl no advokasia polítika iha Estadus Unidus Amerika no iha Nasoins Unidas, ETAN ajuda amplifika Timor-Leste nian lian ba mundu no hametin solidariedade internasionál.

Maun John M. Miller la’ós ativista ne’ebé buka fama. Nia servisu ho kalma maibé iha impaktu boot — organiza rede solidariedade, fahe informasaun kredível no liga ema sira iha nivel diferentes, nune’e kontribui ba mudansa iha konsiénsia internasionál no fortalese rede apoiu ba Timor-Leste.

Independénsia Timor-Leste nudár rezultadu husi luta naruk no kompleksu: lideransa FRETILIN, rezisténsia armada FALINTIL, rede klandestina, diplomasia internasionál, solidariedade global — inklui East Timor Action Network — no mudansa jeopolítika iha rejiaun, Indonézia no mundu. Solidariedade internasionál hametin luta, Timor-Leste ida husi istória susesu luta koletivu iha Mundu.

Iha nível estratéjiku, kontribuisaun John Miller no ETAN envolve advokasia polítika, kampaña iha  nivel komunidade no interasaun ho instituisaun polítika, hodi ajuda influensia diskusaun no desizaun iha governu EUA no arena internasionál. Nia servisu hatudu katak solidariedade internasionál bele sai forsa transformadora bainhira organiza ho evidénsia, estratéjia, disiplina no persisténsia.

Povu Timor-Leste nian diretu ba autodeterminasaun nudár parte husi prinsípiu universál iha Nasoins Unidas, no John Miller ho ativista solidariedade Internasional sira seluk ajuda lori prinsipiu ne’e sai realidade polítika iha arena global.

Depois independénsia, ETAN kontinua akompaña Timor-Leste iha asuntu hanesan justisa, responsabilizasaun, direitu umanu no dezenvolvimentu demokrátiku inklui luta ba Fronteira Maritima entre Austrália no Timor-Leste ne’ebé povu Timor-Leste manán tinan ona — hatudu katak solidariedade la’ós momentu ida, maibé prosesu naruk. John no ETAN kontinua atu halo advokasia ba autodeterminasaun ba Papua Oeste.

Maun John ninian kontribuisaun hetan rekoñesimentu husi estadu Timor-Leste liu husi onra nasionál. Maibé ninian legadu liu husi medalla hela iha rede solidariedade ne’ebé nia ajuda kria, iha ema sira ne’ebé nia inspira, no iha luta global ba direitu umanu.

Iha mundu ne’ebé sei enfrenta injustisa, memória maun John M. Miller sai orientasaun moral ida:

Ema sira ne’ebé iha liberdade atu ko’alia, iha responsabilidade atu halo asaun, liuliu bainhira nia governu apoiu asaun kontra povu nia direitu.

Ba povu Timor-Leste, Maun John la’ós de’it belun maibé parte husi istória luta ne’ebé la lakon.

Solidariedade la mate. Memória la lakon. Ita hotu tenke kontinua la’o iha dalan justisa.

As Lutas Continuam.

04 April 2026

LH apresia intensaun Governu atu kansela projetu Pelican Paradise

  Tetum PDF   English PDF   This blog post in English 

La’o Hamutuk hato’o apresiasaun ba anúnsiu Governu Timor-Leste atu kansela projetu Pelican Paradise. Desizaun ida ne’e mosu iha kontestu ne’ebé projetu durante tinan barak la hatudu progresu ne’ebé proporsional ho eskala no promesa inisiál, iha tempu hanesan envolve preokupasaun kona-ba sustentabilidade, korrupsaun, violasaun komunidade nian direitu, transparénsia no risku fiskál.

La’o Hamutuk konsidera desizaun ida ne’e importante atu proteje interese Timor-Leste iha tempu naruk, mantén integridade institusionál no reforsa responsabilidade iha jestaun investimentu estranjeiru. Ami enkoraja Governu atu kontinua reforsa prevensaun rigorozu hodi proteje Timor-Leste husi risku estruturál relevante.

Hafoin projetu ida ne’e hahú iha tinan 2009, iha sinál barak ne’ebé hatudu problema sira, maibé proponente no Governu ignora. Iha Setembru 2009, projetu-na’in Edward Ong husi Singapura koko na’ok liu dolar biliaun ida husi Fundu Petrolíferu, uza kompañia ho naran “Asian Champ Investment”. Fulan neen tan, traballadór sira deskobre mate isin na’in sia (karik vítima husi Indonézia-nia okupasaun) iha fatin projetu. Maske nune’e, Ong iha planu atu loke kampu joga golf iha 2012. Iha 2014, autoridade ambientál informa LH katak Pelican Paradise kansela ona, maske sira hetan ona lisensa ambientál. Timor-Leste tenke aprende husi esperiénsia ida ne’e, no labele fiar investidór ka projetu sira ne’ebé iha indikadór ba mal-fé.

Projetu Pelican Paradise hahú dala ida tan iha tinan 2018, bainhira Governu aprova proposta Special Investment Agreement (SIA) ho valór maizumenus tokon $310. Iha tinan 2019, projetu ne’e aumenta ba maizumenus tokon $700 iha área Tasi-Tolu no Tibar ho ektare 558, ho objetivu atu dezenvolve kompleksu turístiku ho hotel fitun lima, kampu joga golf no infraestrutura seluk. Iha 2021, liu husi Rezolusaun Governu nian n.º 133/2021, Estadu Timor-Leste aprova projetu Pelican Paradise no proposta SIA, ne’ebé hatudu kontinuidade no responsabilidade institusionál iha relasaun ho investidór. Maibé durante tinan sira tuir mai, implementasaun projetu la hatudu progresu signifikante; sira kontinua mak halo renovasaun ba lisensa ambientál de’it. Relatóriu Auditoria 1/2024 husi Tribunal Rekursu identifika problema sira bainhira Estadu fó lisensa ba Pelican Paradise atu la selu ba aluga rai.

Iha tinan ikus 2023 sira investe ba setór edukasaun liu husi lansa eskola internasionál ida iha Dili, ho naran Pelican Grammar School ne’ebé hahú anó eskola iha Janeiru 2024. Iha 2025, empreza husu Estadu atu halo depózitu maizumenus tokon $180, ikus mai, iha 23 Marsu 2026 Governu anunsia intensaun atu kansela, enkuantu empreza kontestu no refere katak parte balun husi obrigasaun kontratual seidauk kumpre.

Esperiénsia Timor-Leste hatudu padraun repete repete iha kazu promesa ba investimentu balun ne’ebé levanta preokupasaun kona-ba boa-fé (onestidade), korrupsaun, viabilidade, transparénsia no kredibilidade. Ida ne’e, hatudu nesesidade atu reforsa sistema jestaun investimentu husi li’ur. Problema estruturál sira inklui due diligence la sufisiente, promesa boot maibé implementasaun limitadu, falta transparénsia kontratual no koordenasaun institusionál ne’ebé la efetivu.

Investimentu estranjeiru importante, maibé tenke asegura katak Timor-Leste kontinua iha sistema ne’ebé estavel, klaridade no responsabilidade. Projetu ne’ebé la klaru ka la sustentavel bele afeta konfiansa investidór ne’ebé sériu no aumenta risku disputa legál internasionál.

La’o Hamutuk rekomenda atu Timor-Leste kontinua reforsa jestaun públika investimentu liu husi verifikasaun rigorozu, prova kapasidade finanseiru independente no transparénsia kontratual. Estratéjia ida ne’e sei ajuda proteje rekursus públiku, hamenus risku no aumenta konfiansa ba investimentu sustentavel.

La’o Hamutuk sei kontinua apoia esforsu atu promove transparénsia, responsabilidade no prátika di’ak internasionál hodi asegura katak investimentu estranjeiru kontribui duni ba dezenvolvimentu sustentavel no benefísiu ba povu Timor-Leste.

03 March 2026

Agresaun kriminál husi Estadus Unidus Amerika no Izraél kontra Iraun: Apelu De-eskalasaun, Respeitu ba Lei Internasionál no Preservasaun Estabilidade Global

 English version ka English PDF ka Tetum PDF  

La’o Hamutuk manifesta preokupasaun profunda kona-ba intensifikasaun konflitu militár iha Médiu Oriente ne’ebé envolve Izraél, Estadus Unidus no Iraun. Evolusaun ida ne’e, tuir informasaun publika disponivel no análize normativu tuir lei internasionál, hamosu agravamentu situasaun seguransa rejionál no global, no impaktu umanitáriu no ekonómiku ne’ebé sériu. EUA nian atake ba Iraun nudár krime, violasaun kontra lei internasionál, viola karta ONU no kontra rasik Konstituisaun EUA.

Konflitu ida ne’e dala ida tan reprezenta violasaun ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira no ba integridade sistema seguransa koletivu tuir Karta Nasoins Unidas. Lei internasionál tenke aplika ho koerénsia, imparsialidade no konsisténsia ba parte hotu, independentemente husi aliansa polítika ka interese estratéjiku.

Timor-Leste, hanesan nasaun ne’ebé hetan benefísiu husi lei no solidariedade internasionál no sistema multilaterál iha ninian prosesu manán soberania no konstrui estadu, iha responsabilidade moral no istórika atu defende orden internasionál ne’ebé bazeadu ba lei, soberania iguál no rezolusaun pasífiku konflitu sira.

Obrigatoriedade Lei Internasionál no Limitasaun Uza Forsa

Tuir Artigu 2(4) Karta Nasoins Unidas, estadu sira iha obrigasaun atu la uza ameasa ka uza forsa kontra integridade territorial ka independénsia polítika Estadu rai seluk. Prinsípiu ida ne’e mak pilar fundamental ba estabilidade no seguransa internasionál.

Artigu 51 Karta Nasoins Unidas rekoñese direitu naturál autodefeza individual ka koletiva bainhira atake armadu akontese. Maibé, ezersísiu direitu ne’e tenke respeita estritamente prinsípiu nesesidade no proporsionalidade, no presiza iha fundamentasaun objetiva, prova sufisiente no transparénsia.

Artigu 8bis Estatutu Roma define krime Agresaun “the use of armed force by a State against the sovereignty, territorial integrity or political independence of another State, or in any other manner inconsistent with the Charter of the United Nations."

Interpretasaun ne’ebé ultrapasa limite jurídiku ne’ebé iha lei internasionál bele halo fraku sistema seguransa koletivu no hamosu presedente perigozu ba lejítimasaun uza forsa unilaterál.

Direitu Internasionál Umanitáriu no Protesaun Sivíl

Hanesan konsekuénsia atake ida ne’e, liu ema na’in 500 iha Iraun lakon ona sira nia moris, no ema balu iha Izraél, forsa militár EUA nian, no rai seluk iha rejiaun. Chega!

Parte hotu iha obrigasaun atu respeita Direitu Internasionál Umanitáriu, inklui:

  • Distinsaun estrita entre alvu militár no populasaun sivíl no objetu sivíl;

  • Respeitu rigorozu ba prinsípiu proporsionalidade;

  • Adosaun medida preventiva ne’ebé efetiva hodi hamenus risku ba populasaun sivíl no infraestrutura esensiál.

Protesaun sivíl sira nudár obrigasaun ba seguransa no dignidade umana tenke tau iha sentru konsiderasaun polítika no militár. Violasaun norma sira ne’e bele hamosu irresponsabilidade internasionál no halo kredibilidade orden global.

Multilateralizmu no Responsabilidade Koletiva

Sistema Nasoins Unidas iha papél sentrál atu prevene agravamentu konflitu no promove solusaun diplomátiku. Fortalesimentu diplomasia multilaterál no respeitu ba Karta Nasoins Unidas mak fundamentu ba seguransa globál.

Enfrakezimentu sistema multilaterál bele hamosu inseguransa jurídika internasionál no aumenta risku konfrontasaun sistémiku entre poténsia sira. Nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste depende maka’as liu ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra no ba protesaun soberania iguál.

La’o Hamutuk Rekomenda ba;

  1. Parte hotu liu-liu EUA no Izraél atu imediatamente hapara operasaun militár no hamenus tensaun;

  2. Atu retornu diálogu diplomátiku ho boa fé no mediadu husi mekanizmu multilaterál;

  3. Atu respeita integralmente Karta Nasoins Unidas, Estatutu Roma no Direitu Internasionál Umanitáriu;

  4. Ba Governu Timor-Leste atu reafirma ninian pozisaun prinsipál pro-pás no pro-lei internasionál, no prepara medida preventiva hodi proteje populasaun husi impaktu ekonómiku global.

Paz no seguransa global la bele konstrui liu husi intensifikasaun militár. Forsa la bele substitui lei. Orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira mak garantia fundamental ba estabilidade global no protesaun ba nasaun ki’ik.

La’o Hamutuk reafirma katak diplomasia, diálogu no justisa mak fundamentu ba solusaun sustentavel no preservasaun dignidade umana.

23 February 2026

Defende Direitus Umanus no Akontabilidade ba Povu Míanmar

 English version ka English PDF ka Tetum PDF  

La’o Hamutuk, nudár organizasaun sosiedade sivíl independente ne’ebé servisu iha área análize polítika públika, governasaun demokrátika no direitu umanu, hato’o karta aberta ida kona-ba diskusaun públiku relasiona ho investigasaun legal ne’ebé atualmente iha apresiasaun iha Ministériu Públiku Timor-Leste kona-ba alegasaun krime grave internasionál kontra povu iha Míanmar.

Karta ida ne’e La’o Hamutuk hato’o pozisaun katak, justisa tenke la’o, livre husi presaun polítika no dignidade umana tenke sai referénsia prinsipál iha relasaun internasionál inklusivamente Timor-Leste, Míanmar, ASEAN no mundu tomak. La’o Hamutuk enkoraja Ministériu Públiku Timor-Leste atu kontinua halo investigasaun, análize no verifikasaun legal ho independénsia plena, tuir Artigu 8.1, 9.2, 119 no 132 iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, lei nasionál no norma lei internasionál. Investigasaun kriminál nudár etapa inisiál atu avalia se iha baze legal sufisiente atu kontinua prosesu. Prosesu ida ne’e la’ós julgamentu judisiáriu penál no la’ós desizaun polítika.

Tanba ne’e, ami apela ba autoridade polítika hotu atu respeita separasaun podér no evita deklarasaun ne’ebé bele interpreta hanesan tentativa ba orientasaun ka limita prosesu judisiál. Hanesan organizasaun sosiedade sivíl ne’ebé durante tau matan ba asuntu direitu umanu no demokrasia, La’o Hamutuk apresia tebes ba Myanmar Accountability Project (MAP) no Da Silva Teixeira & Associados ne’ebé rejista kazu violasaun direitu umanu hasoru povu Chin iha Míanmar ba Ministériu Públiku Timor-Leste dudu prosesu legal ba akontabilidade justisa. Infelizmente violasaun direitu umanu iha Míanmar akontese iha tinan barak no sai ona preokupasaun mundiál, maibé too agora seidauk iha asaun internasionál konkretu ida hodi hapara forsa rejime ditadura militár ne’ebé kontinua buras.

Estadu de Direitu no independénsia instituisaun

Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste garante autonomia Ministériu Públiku no independénsia Tribunál sira nudár pillar fundamentál Estadu de Direitu demokrátiku. Prinsípiu legal ida ne’e la’ós de’it nudár estrutura legal ida maibé tenke sai espasu no baze atu asegura katak aplikasaun lei ho imparsialidade, igualdade no seguransa jurídika.

Bainhira podér polítiku antisipa opiniaun públiku ne’ebé bele interpreta hanesan orientasaun ba desizaun judisiál, maske la iha intensaun direta atu influensia maibé situasaun ida ne’e bele kria persepsaun interferénsia. Tanba ne’e, prudénsia iha komunikasaun públika nudár parte hosi responsabilidade Polítika atu proteje kredibilidade Tribunál no Ministériu Públiku.

Estadu Timor-Leste rasik iha kometimentu hodi valoriza prinsipiu estadu de direitu demokrátiku, inklui hametin solidariedade internasionál ne’ebé klaru haktuir iha Artigu 10 konstituisaun RDTL hatete katak Timor-Leste sei solidáriu ba Povu hotu ne’ebé luta ba libertasaun nasionál. Repúblika Demokrátika Timór-Leste fó azilu polítiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk sira ne’ebé persigidu tanba sira-nia luta ba libertasaun nasionál no sosiál, defeza ba direitus umanus, demokrasia no dame. Prinsípiu legal hirak ne’e adopta ona ho ninia baze vitória istóriku ida hasoru opresaun, ne’ebé povu Timor-Leste rasik liu ona.

Lei nasionál no lei internasionál

Kódigu Penál Timor-Leste define krime kontra umanidade no krime funu nudár violasaun grave ne’ebé afeta umanidade tomak. Norma sira ne’e aliña ho padraun Lei internasionál ne’ebé bandu violénsia direitus umanus kombina Lei Internasionál Direitus Umanus (IHRL), ne’ebé proteje indivíduu sira husi abuzu estadu nian, no Lei Umanitáriu Internasionál (IHL), ne’ebé regula konflitu armadu. Inklui Deklarasaun Universál Direitus Umanus nian (UDHR), Estatutu Roma no Konvensaun Jenebra ne'ebé manda tratamentu umanu, bandu tortura, no manda responsabilizasaun ba violasaun sira, ho obrigasaun ba estadu sira atu proteje indivíduu sira no prosesa abuzu sira. Iha tempu hanesan, direitu internasionál rekoñese prinsípiu jurisdisaun universál, ne’ebé permite Estadu atu avalia alegasaun krime grave bainhira apropriadu, atu prevene impunidade. Tanba ne’e, abertura investigasaun preliminár iha prokuradór Timor-Leste nian nudár etapa legal normal atu verifika evidénsia, la’ós julgamentu ka interferénsia diplomátika.

Solidariedade ho vítima no diplomasia responsavel

La’o Hamutuk reafirma ami nia solidariedade ho povu Míanmar, liu-liu komunidade sivíl ne’ebé enfrenta violasaun grave direitu umanu. Solidariedade ida ne’e la kontra soberania Estadu ruma; Solidariedade nudár aktu protesaun dignidade umana, hanesan valor universal ne’ebé rekoñese iha lei internasionál no iha relasaun entre nasaun sira.

Tinan 50 liu ba, ditadura militár iha Jakarta viola prinsipiu internasionál no direitu umanus povu Timor nian durante okupasaun ilegál. Estadu sira husi ASEAN nonook de’it, no militár Indonézia oho no tortura Timor-oan barak. Ita labele fó lisensa ba krime kontra umanidade dala ida tan. Estadu RDTL no estadu hotu iha mundu iha obrigasaun atu uza mekanizmu legál no diplomátiku atu defende direitu umanus ba povu Birmánia.

Relasaun internasionál sustentável depende ba iha respeitu mútua ba dignidade umana no lei. Bainhira Estadu sira hatudu kompromisu ba norma universal no akontabilidade, komunidade internasionál bele dezenvolve kooperasaun ne’ebé bazeia iha konfiansa, estabilidade no responsabilidade.

La’o Hamutuk enkoraja atu:

  1. Ministériu Públiku kontinua halo avaliasaun independente tuir lei no evidénsia: 
    Prosesu investigasaun presiza la’o ho autonomia no professional, tuir prosedimentu legal no padraun prova ne’ebé aplikavel. Avaliasaun preliminár nudár etapa normal atu determina se iha baze legal sufisiente atu avansa ba etapa sira tuir mai no importante atu proteje direitu vítima no direitu suspeitu ho imparsialidade.

  2. Autoridade polítika respeita separasaun podér no evita influénsia prosesu judisiál:
    Deklarasaun públika presiza halo ho prudénsia atu la kria persepsaun negativa ba kazu ida. Respeitu ba iha separasaun podér entre podér ezekutivu no judisiál hodi hametin konfiansa públika no proteje kredibilidade Estadu de Direitu.

  3. Komunidade internasionál promove protesaun sivíl no solusaun pasífiku:
    Kooperasaun internasionál tenke orienta ba prevene violénsia, proteje populasaun sivíl no promove diálogu konstrutivu.

  4. Estadu RDTL no mundu tomak, inklui membru ASEAN sira, tenke defende demokrasia no direitu umanus iha Mianmar ho diplomasia no prosesu legál.

Konkluzaun

Timor-Leste, nudár nasaun ne’ebé moris husi esperiénsia luta ba justisa no dignidade, iha responsabilidade moral no legal atu defende prinsípiu universal direitu umanu iha relasaun internasionál. Esperiénsia istóriku hatudu katak pás sustentável depende iha respeitu ba lei no akontabilidade.

Justisa independente la kontra diplomasia; justisa independente mak fundasaun diplomasia kredivel tanba hatudu katak Estadu respeita regra no responsabilidade. Akontabilidade la’ós vingansa-akontabilidade mak mekanizmu atu garante katak violasaun grave la repete no katak sofrimentu umanu hetan rekoñesimentu no resposta tuir lei.