04 September 2017

Konkordánsia Copenhagen: Fronteira Permanente ka Neo-CMATS?

Hosi 28 Agostu to 1 Setembru 2017, delegasaun ba negosiasaun disputa fronteira maritima nian hosi Timor-Leste ho Australia hasoru malu tan ho Komisaun Konsiliasaun nian iha Copenhagen. Komisaun Konsiliasaun ida ne’e estabelese dezde Juñu 2016 hafoin Timor-Leste hatama notifikasaun formal kontra Australia ba iha Tribunal Permanente de Arbitragem iha Abril 2016.

Maske enkontru sira iha Copenhagen no fatin seluk sira ne’e kontinua konfidensiál, maibé Tribunal Permanente de Arbitragem ajuda públiku sira atu akompaña prosesu sira liu hosi fó sai komunikadu imprensa ida iha loron 1 Setembru 2017, katak nasaun rua ne’e iha ona akordu ida kona-ba elementu sentrál sira ba delimitasaun fronteira maritima nian entre nasaun rua ne’e nian iha Tasi Timor.

Pakote konkordánsia ida ne’e aléinde ko’alia kona-ba fronteira maritima, inklui mós aprosimasaun ba estatutu legal foun ba kampu gas Greater Sunrise nian, nudár dalan atu dezenvolve rekursu no atu fahe reseita hosi kampu gas ida ne’e. Atu aumenta, kampu gas Greater Sunrise ida ne’e nia estatutu legal muda tiha ona hafoin Australia no Timor-Leste hamutuk ho Komisaun Konsiliasaun nian fó sai Deklarasaun Trilateral Konjunta ida hodi termina Tratadu CMATS (Treaty on Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea/Tratadu ba Aranjamentu Balu iha Tasi Timor) iha loron 9 Janeiru 2017. Komunikadu ida ne’e mós hateten katak delegasaun rai rua ne’e sei iha tan pasu tuir mai hodi ba hasoru malu ho Komisaun Konsiliasaun iha Outubru 2017 nian ne’ebé sei hala’o ho konfidensiál tan atu finaliza konkordánsia sira ne’ebé foti ona.

Maske laiha detallu kona-ba opsaun saida de’it mak konkorda ona hosi parte rua ne’e, maibé ema balu, inklui ofisiais estadu, polítiku, diplomata lansa tiha rezultadu ida ne’e nudár vitória ba Timor-Leste atu selebra, no konsege domina tiha media sosiál sira iha Timor-Leste. Radio Televizaun Timor-Leste (RTTL), konvida La’o Hamutuk, nudár organizasaun naun governmental ida ne’ebé sempre tuir prosesu delimitasaun fronteira maritima nian atu prienxe sira nia programa 7 Minuto iha Telejornal kalan iha Sábadu atu bele fó pontu de vista kona-ba rezultadu hosi enkontru iha Copenhagen foin lalais ne’e.

Maske La’o Hamutuk apresia ba esforsu hosi rai rua ne’e hodi hakat ba pasu foun ida tan atu ko’alia disputa fronteira maritima entre rai rua ne’e, maibé ami hare katak sedu liu atu konsidera konkordánsia sira ne’e nudár vitória ba reafirmasaun soberania Timor-Leste nian bainhira opsaun sira ne’ebé sira konkorda malu iha Copenhagen ne’e ita seidauk hatene detallu no karik la tuir prinsipiu Liña Klaran tuir UNCLOS, prinsipiu ida ne’ebé sai nudár objetivu luta povu Timor-Leste nian.

La’o Hamutuk hare selebrasaun ida ne’e atu hanesan ho “selebrasaun” iha tinan 2005, bainhira Timor-Leste ho Australia iha konkordánsia ba Tratadu CMATS. Iha 9 Dezembru 2005, Governu anunsia sai komunikadu imprensa ida hodi selebra konkordánsia. Iha momentu ne’ebá, Governu deklara katak “Ne’e akordu di’ak ida ba Timor-Leste maibé mós di’ak ba Australia” ne’ebé “mós loke dalan ba konstrusaun kadoras entre Greater Sunrise no Timor-Leste no ba instalasaun fasilidade refinaria ida ne’ebé sei sai hun ba atividade petróleu iha Timor oan sira nia rai leten.”

Infelizmente, maske selebra ona antes, maibé ikus mai “konkordánsia” ida ne’e labele konsidera nudár vitória ida ba Timor-Leste. Tanba Tratadu CMATS refere taka oportunidade ba Timor-Leste atu ko’alia nia direitu soberania durante periodu produsaun gas Greater Sunrise nian, no mós kontinua rekoñese direitu Australia nian ba area tasi ne’ebé loloos pertense ba Timor-Leste tuir prinsipiu no direitu internasionál. No Timor-Leste rasik deside atu termina tratadu ida ne’e rasik iha Janeiru tinan ida ne’e. Iha tinan 2004, La’o Hamutuk husu atu husik de’it Greater Sunrise ba jerasaun foun sira, no bele dezenvolve bainhira iha ona fronteira maritima ida ne’ebé permanente entre rai rua.

Fila fali ba konkordánsia iha Copenhagen. Maske opsaun loloos sira ne’ebé konkorda ona kontinua konfidensiál, ami espera katak Timor-Leste hili ona opsaun ida atu hetan nia direitu soberania total,  ne’ebé sei labele repete tan fallansu sira iha pasadu ne’ebé fó de’it vantajen boot liu ba Australia atu hetan osan no okupa territóriu Timor-Leste nian. La’ós ona segredu katak Timor-Leste sempre lakon vantajen atu hetan nia fronteira maritima ida ne’ebé permanente bainhira asuntu petrolíferu tama ona iha meja negosiasaun nian.

Esperiénsia iha 2002, bainhira asina Tratadu Tasi Timor, Timor-Leste tenke rekoñese direitu 10% Australia nian hosi reseita petrolíferu hosi Area Konjunta ba Dezenvolvimentu Petróleu (JPDA) tanba nasaun foun ne’e presiza hela osan lalais atu konstrui nasaun ne’e hafoin sai hosi estragu masivu sira ne’ebé militár Indonézia no nia milisia sira halo hafoin referendum 1999. No iha 2005, Timor-Leste tenke lakon tan nia oportunidade atu ko’alia nia direitu bainhira Governu prefere simu 50% reseita hosi gas kampu Greater Sunrise nian. Ohin, situasaun finanseiru Timor-Leste diferente ona kompara ho tinan 15 liu ba, maibé saida mak atu kontinua mosu tuir mai iha Outubru 2017? Timor-Leste ho Australia sei iha Fronteira Maritima Permanente ka konkorda atu iha aranjamentu foun hodi troka tratadu CMATS ne’ebé termina ona?

Dalan rua ne’e nakloke ba rai rua ne’e, maibé ne’e depende ba opsaun ne’ebé lori ba iha meja negosiasaun. Dalan di’ak ida ne’ebé rai rua ne’e bele foti atu hatuur fronteira maritima ida ne’ebé permanente no justu mak Australia rasik tenke mai ho nia boa fe hodi negosia ho Timor-Leste iha meja. Boa fe katak Australia tenke uza UNCLOS nudár baze ba delimitasaun ba fronteira maritima. Nudár nasaun ida ne’ebé iha podér polítiku no ekonomia iha rejiaun ida ne’e, fasil ba Australia atu domina rezultadu negosiasaun bilateral nian ba sira nia interese duke ba nasaun opozitor nian.

Aleinde boa fe hosi Australia, Timor-Leste rasik mós tenke iha opsaun ida ne’ebé forte no dura ba tempu naruk. Maske durante ne’e Timor-Leste gasta ona, no iha planu atu gasta barak liu tan ba projetu Tasi Mane iha kosta súl Timor-Leste nian, no hakarak atu dada kadoras gas Greater Sunrise nian. Maibé Timor-Leste tenke redús nia obsesaun ba dezenvolvimentu hamutuk kampu mina-rai sira iha Tasi Timor nudár pakote ida hosi opsaun sira iha meja negosiasaun nian.

Bainhira Timor-Leste inklui tiha estatutu kampu gas Greater Sunrise nian iha negosiasaun, maske númeru porsaun lukru nian ba Timor-Leste bele aumenta boot liu kompara ho porsaun 50-50 ne’ebé mensiona iha Tratadu CMATS, maibé ida ne’e kontinua  fó espasu ba Australia atu mantén nia okupasaun ba territóriu Timor-Leste nian durante periodu produsaun kampu Greater Sunrise nian. La’o Hamutuk fiar katak bainhira konkordánsia foun ida ne’e tuir duni prinsipiu liña klaran iha UNCLOS, dezenvolvimentu Greater Sunrise nian bele deside de’it iha Dili no la presiza atu konsulta ho Canberra.

Basa, bainhira Timor-Leste manán de’it kadoras Greater Sunrise nian, aumenta nia porsaun reseita nian, no hatún porsaun Australia nian, maibé labele hetan fronteira maritima ida ne’ebé permanente tuir UNCLOS, rezultadu hosi negosiasaun ida ne’e bele konsidera nudár esforsu atu “reboka” de’it Tratadu CMATS duke konkista vitória ida hosi “luta soberania” ida.

2 comments:

  1. Artigu nee diak tebes no Timor aon sira tenki lee hodi halo komparasaun atu hatene didiak konaba negosiasaun sira liga ho FRONTEIRA MARITIMA, asuntu mina, lei UNCLOS no sst. Tanba se laiha informasaun lolos, entaun ema hotu kontenti deit ho imajinasaun, mas la serteja ita nia vitoria, luta ida nee la fasil maibe persisa pasensia, boa politika, diplomatiku no konsolida mos Australianu sira konaba ita nia Direito

    ReplyDelete