05 June 2026

La’o Hamutuk Husu Parlamentu Nasionál atu Hasai Kriminalizasaun ba Defamasaun husi Kódigu Penal Timor-Leste

 Link to this blog in English 

Iha dia 3 Juñu La’o Hamutuk hato’o submisaun ba Komisaun A Parlamentu Nasionál kona-ba Projetu Lei Alterasaun ba Kódigu Penál, no husu Parlamentu atu separa ho klaridade matéria rua ne’ebé iha natureza diferente: protesaun ba vítima violénsia seksuál no kriminalizasaun defamasaun.

La’o Hamutuk apoiu medida sira atu kriminaliza asédiu seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu. Vítima violénsia seksuál presiza protesaun forte, asesu ba justisa, dignidade no sistema justisa ne’ebé seguru, sensivel no konfidensiál.

Maibé, La’o Hamutuk rejeita proposta atu kriminaliza defamasaun iha Kódigu Penál. La’o Hamutuk la defende falsidade, ofensa ka imputasaun falsu. Defamasaun bele hamosu prejuizu real ba indivíduu, família no komunidade. Maibé resposta ne’ebé justu, efetivu no proporsional la’ós prizaun. Mekanizmu apropriadu sira mak direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl, uza mekanizmu iha Konsellu Imprensa, étika komunikasaun sosiál, literasia dijitál no verifikasaun faktu independente.

La’o Hamutuk rekoñese katak liberdade espresaun la’ós direitu absolutu, no katak Estadu iha devér atu proteje onra, naran di’ak no reputasaun. Maibé, iha Estadu demokrátiku, kualkér restrisaun ba liberdade espresaun tenke sai nesesária, proporsional no medida menus restritiva. Bainhira iha ona direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl no mekanizmu Konsellu Imprensa, pena prizaun ba defamasaun sai resposta ne’ebé todan liu no risku liu.

Kriminalizasaun defamasaun ho pena prizaun bele hamosu ambiente ta’uk, auto-sensura- evita ko’alia kona-ba asuntu sensivel no intimidasaun. Jornalista sira bele sente presaun iha investigasaun kona-ba asuntu públiku. Denunsiante sira bele ta’uk atu ko’alia. Akadémiku, ativista, vítima no sidadaun sira bele evita atu hato’o sira nian hanoin. Komunidade afetada bele sente intimidasaun bainhira hato’o preokupasaun kona-ba korrupsaun, abuzu podér, kontratu públiku, rekursu naturál, mina no gás, mineiru, ambiente, infraestrutura, bee, eletrisidade, saúde no edukasaun.

Maski Projetu Lei bele prevee salvaguarda ba lia-loos, boa-fé ka interese públiku, salvaguarda sira ne’e normálmente la’o depois prosesu kriminál hahú. Efeitu intimidatóriu mosu kedas bainhira jornalista, denunsiante ka sidadaun hetan keixa, investigasaun, kustu advogadu, stigma sosiál no ameasa prizaun. Tanba ne’e, problema prinsipál la’ós de’it sentensa finál, maibé natureza kriminál husi prosesu rasik.

Iha setór ne’ebé envolve rekursu públiku, kontratu boot, ambiente no impaktu ba komunidade, liberdade atu husu pergunta no publika análize independente mak parte esensiál husi governasaun di’ak. Ida ne’e la’ós atu impede dezenvolvimentu, maibé atu garante transparénsia, responsabilidade no konfiansa públika. Lei penál labele sai instrumentu atu limita povu afetadu sira nian lian ka hamenus kontrolu demokrátiku ba desizaun sira ne’ebé envolve interese públiku.

Memória istórika Timor-Leste hanorin ita atu kuidadu ho kualkér lei ne’ebé bele limita liberdade espresaun no debate públiku. Demokrasia ne’ebé forte presiza imprensa independente, denunsiante ne’ebé protejidu, no sidadaun sira ne’ebé livre atu hato’o preokupasaun la ho intimidasaun.

Iha tinan 2020, proposta hanesan kona-ba kriminalizasaun defamasaun husi Ministériu Justisa hetan rezisténsia boot husi públiku, sosiedade sivíl, jornalista no defensór direitus umanus. Iha tempu ne’ebá, La’o Hamutuk hato’o submisaun no karta aberta ba autoridade relevante sira atu rejeita proposta refere. Governu suspende prosesu ne’e iha Agostu 2020, maibé proposta la kansela permanente.

Agora, Parlamentu Nasionál konsidera fila fali proposta kriminalizasaun defamasaun iha 2026, La’o Hamutuk husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu aprende husi prosesu pasadu. Parlamentu tenke garante konsultasaun públika nasionál ne’ebé substantiva, inkluziva no transparente antes votasaun finál.
La’o Hamutuk respeita Parlamentu Nasionál nian kompeténsia konstituisionál atu halo lei. Husi ne’ebá, rekomendasaun sira ne’e hato’o hanesan kontribuisaun sosiedade sivíl atu ajuda prosesu lejizlativa sai transparente, inkluzivu, proporsional no kompativel ho direitus umanus liu.

La’o Hamutuk husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu:

  1. Hasai artigu 187.º-A to’o 187.º-H husi Projetu Lei Alterasaun ba Kódigu Penál, liuliu dispozisaun sira ne’ebé kriminaliza defamasaun, injuria, ofensa ba memória matebian - ofensa ba dignidade no naran-di’ak ema ne’ebé mate ona no ofensa ba entidade koletiva.
     
  2. Kontinua diskute no aprova medida sira ne’ebé atu hametin protesaun ba vítima violénsia seksuál, inklui asédiu seksuál, importunasaun seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu.

  3. Realiza konsultasaun públika nasionál iha Dili no munisípiu sira, ho dokumentu jurídiku iha Tetun ne’ebé klaru no asesivel, no envolve jornalista, Konsellu Imprensa, organizasaun feto no labarik, juventude, ema ho defisiénsia, PDHJ, Ministériu Públiku, PNTL, Defensória Públika, Igreja, autoridade lokál, akadémiku, sobrevivénte violénsia seksuál, komunidade rurál no organizasaun sosiedade sivíl.

  4. Reforsa mekanizmu sivíl no institusionál atu proteje reputasaun, liu husi direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl, Konsellu Imprensa, étika komunikasaun sosiál, literasia dijitál no verifikasaun faktu independente.

  5. Fó prioridade ba aprovasaun lei protesaun denunsiante no fonte informasaun iha interese públiku, atu ema sira ne’ebé revela informasaun kona-ba korrupsaun, abuzu podér, violénsia ka risku ambientál la hetan intimidasaun ka retaliasaun.

La’o Hamutuk reafirma katak protesaun ba reputasaun importante tebes, maibé, proposta atu kriminaliza defamasaun ho pena prizaun kontinua aprezenta risku signifikativu ba liberdade espresaun. Pena prizaun bele uza hanesan instrumentu atu intimida jornalista, denunsiante no sidadaun sira ne’ebé halo kritika ne’ebé iha fundamentadu no iha interese públiku. Tanba ne’e, Parlamentu tenke separa matéria violénsia seksuál husi matéria defamasaun.

Pena prizaun la’ós resposta ne’ebé apropriadu. Lei penál labele uza hanesan instrumentu atu limita kritika lejítima, denunsia iha boa-fé, jornalizmu independente, peskiza akadémika, partisipasaun públika ka lian komunidade afetada.

Proteje vítima. Proteje reputasaun. Maibé labele lori ema kritiku ba prizaun.

Kritika la’ós krime. Denunsia iha boa-fé la’ós krime. Partisipasaun públika la’ós krime.

Bele hetan informasaun no artigu tan husi 
https://www.laohamutuk.org/Justice/defamation/2020/20DefamLaw.htm
 

No comments:

Post a Comment