24 February 2010

Relatoriu Asosiasaun HAK kona-ba Direitus Umanus iha Distritu sira iha parte Oeste

Semana kotuk, Asosiasaun HAK publika relatoriu ida kona-ba Direitus Umanu iha distritu Covalima no Bobonaro, iha ne’ebé Polisia halao operasaun espesial hodi responde ba informasaun atividade grupo “ninja”. Tuir ligasaun ne’e hodi akompanha kumunikadu impresa iha Tetum no Ingles, no mos relatoriu tomak iha Tetum no Ingles.

HAK haruka ekipa ida ba distritu Bobonaro no Covalima ne’ebé “halibur informasaun husi autoridade komunitariu, governantes lokal, vitima balun, suspeitu sira, membru komunidade, no husi observasaun direitamente ba situasaun fatin sira ne’ebé mensiona eziste terror ‘ninja’. Bazeia ba ami nia observasaun, ami husu atensaun diak husi orgaun kompetenti sira hodi evita situasaun violasaun direitu umanus sai pior liu.”
  1. Rumores Kona-ba “Ninja”
  2. Kazu krimi sira ne’ebé konsidera nudar asaun “Ninja”
  3. Efeitus husi Operasaun PNTL “Kombate Ninja”

Tuir mai iha preokupasaun balun no rekomendasaun tuir mai (hetan ona mudansa iha publikasaun ida ne’e). Tuir ligasaun iha leten atu hetan komunikadu impresa no relatoriu kompletu.
  1. Orgaun kompetenti sira ba seitor siguransa atu halo lalais medidas examinasaun ba politika (kebijakan) Operasaun “espesial PNTL” hodi kombate “ninja”. Iha ka lae nesesidade atu halao operasaun ho forsa polisia ho karakter militar, liuliu tan operasaun ne’e extende tan ba tempu fulan nen ne’ebé inklui ona F-FDTL?.
  2. Orgaun kompetenti sira atu halo lalais revizaun ba Planu Reforma PNTL, hodi nune bele asegura komformidadi ka konsistensia entre saida mak planeia no saida mak implementa.
  3. Parlamentu atu superviza oinsa PNTL implementa lei sira.
  4. Orgaun kompetenti (Unidadi Justisa PNTL ka Prokuradoria) atu foti medidas hodi hametin integridadi PNTL nudar instituisaun ida, no uza medidas propiu ba responsabilidade husi individu-individu membru PNTL ne’ebé komete violasaun direitu umanus ka halo hahalok krimi duranti operasaun komando “espesial” PNTL.
  5. Ministerio Solidaridade e Social (MSS) atu fo asistensia ba ema sira ne’ebé afetadu ka hetan konsekuensia sosial husi operasaun “espesial” PNTL.
  6. Se aban bainrua iha operasaun extra-ordinariu tan, presiza hasae kapasidade investigasaun iha Prokuradoria atu absorve suspeitu sira ne’ebé forsa seguransa sira. kaptura.
  7. Ba entidades hotu atu refleta historia ita nian no sofrementu naruk durante okupasaun Indonesia, atu sai ispiritu fundamentu ba politika dezenvolvimentu instituisaun PNTL no F-FDTL ne’ebé sai duni entidade sira ne’ebé sei serve povo, laos serve interese poder husi ema individual balun.
La’o Hamutuk hakerek anunsiu ida ne’e no publika relatoriu ne’e nudar ajudu ida ba ami nia vizino besik HAK, ne’ebé sira iha problema ho internet no asesu ba e-mail (ida ne’e besik akontese ba ema hotu iha Timor-Leste). Maske ami la involve iha produzaun relatoriu ida ne’e, ami fiar katak kontuidu relatoriu ne’e sei espalha luan liu tan.

No comments:

Post a Comment