28 November 2019

Proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan fiskál 2020

Iha 15 Outubru 2019, Governu submete proposta OJE 2020 no Exposição de Motivos, depois loron balun fornese livru sira Orsamentu Jerál Estadu 2020 nian ba Parlamentu Nasionál. Komisaun permanente sira PN nian finaliza nia audiénsia ho Governu, Instituisaun estadu relevante inklui Sosiedade Sivíl. 

Paresér sira hotu husi instituisaun oin-oin inklui Sosiedade Sivíl nia, entrega hotu ona ba komisaun sira relevante no mós halo diskusaun durante audiénsia. Komisaun C  aprova no entrega relatóriu paresér ba Prezidente Parlamentu Nasionál iha dia 21 Novembru 2019. Hafoin adiamentu, PN sei hahú reuniaun plenária Parlamentár iha loron 2 Dezembru, hodi halo diskusaun no votasaun iha jeneralidade (dia 2-4 Dezembru), espesialidade, no votasaun final global iha dia 18 Dezembru 2019.

Montante Orsamentu Jerál Estadu ba tinan fiskál 2020 hamutuk biliaun $1,950. Nudár Orsamentu jerál ne’ebé besik hanesan iha Orsamentu Retifikativu tinan fiskál 2016 nian, boot liu iha istória Timor-Leste nian. Reprezentante Ministériu Finansa iha La’o Hamutuk nia enkontru públiku hatete se kreximentu OJE kada tinan kontinua hanesan kreximentu 2019-2020, FP bele mamuk iha 2027 kuandu Timor-Leste nia nivel despeza la’o nafatin ho montante hanesan agora, Timor-Leste nia Fundu Petrolíferu bele mamuk durante tinan 8 tuir mai, ne’ebé sei hotu iha 2027.

Finansiamentu ba OJE 2020 mak tuir mai ne’e:
  • t$1,466 husi Fundu Petróleu (besik liu dala tolu RSE t$537)
  • t$   200 husi 'carryover' husi 2019 (85% ne’ebé mai ona husi Fundu Petróleu )
  • t$     73 husi empréstimu, atu selu fali iha futuru
  • t$   210 husi reseita doméstika.
Despeza husi osan ne'e aloka ba kategoria sira tuir mai:
  • t$241 ba saláriu no vensimentu (aumenta 13% kompara ho 2019)
  • t$738 ba bens no servisu (aumenta 56% kompara ho 2019 - balu atu selu dívida ba kombustivel)
  • t$458 ba transferénsia públiku (aumenta 26% kompara ho 2019)
  • t$  53 ba kapitál menór (aumenta 69% kompara ho 2019)
  • t$386 ba kapitál dezenvolvimentu (la inklui empréstimu) (aumenta 23% kompara ho 2019)
  • t$  73 ba empréstimu ba kapitál dezenvolvimentu (hamenus 16% kompara ho 2019)
La’o Hamutuk nia rekomendasaun ne’ebé inklui ona ba Submisaun no hato’o durante iha audiénsia ho Komisaun C PN mak tuir mai ne’e:
  • Ami husu ba membru Parlamentu Nasionál atu hare no kuidadu ba definisaun sira ba despeza husi OJE 2020. Liuliu ba aumentu hirak ne’ebé signifikante maka’as hanesan iha transferénsia publika liu Ministériu Petróleu no Minerais no mós aumentu iha Fundu Kontrapartidas.
  • Proposta OJE 2020 ne’ebé sei fó impaktu ba Timor-Leste ninia sustentabilidade orsamentál no ameasa durasaun Fundu Petrolíferu nian. Ami husu atu Parlamentu Nasionál tetu didi’ak proposta OJE 2020 antes halo desizaun.
  • Presiza haforsa no hametin sistema monitorizasaun no kontrolu atu nune’e bele asegura implementasaun ba programa sira la’o ho efisiénsia no efetivu hodi garante katak fó duni no maximiza benefísiu konkretu ba povu Timor-Leste.
  • Ami sujere atu kontinua investe iha setór produtivu sira hanesan Agrikultura Familiar, Turizmu komunitária, indústria ki’ik sira ne’ebé bele redús kiak, malnutrisaun, dezempregu, no redús dependénsia ba importasaun.
  • Investe iha rekursus umanu liu husi hadi’ak kualidade setór sira hanesan edukasaun, saúde, bee no saneamentu hodi bele asegura povu Timor-Leste sai povu ida ne’ebé saudável, matenek no produtivu.
  • Suspende despeza ba projetu Tasi Mane no avansa ba estudu independente ida ne’ebé bele halo estudu avaliasaun ba kustu tomak, risku, benefísiu husi projetu ne’e rasik.
  • Husu ba membru Parlamentu Nasionál atu la aprova envelope tokon $750 ba akordu empréstimu foun iha 2020, se bainhira Governu la fó esplikasaun detallu kona ba empréstimu sira ne’e ba saida, hodi halo saida no oinsá ho atu selu fila fali.
Relatóriu Komisaun sira ne’ebé Komisaun C Permanente Parlamentu Nasionál elabora no fahe ba deputadu sira, rekomenda asuntu barak atu Governu no Plenária Parlamentu Nasionál konsidera. Ami rejista pontu importante balun hanesan tuir mai ne’e:
  1. Komisaun D husu atu bele redús signifikante OJE 2020 , sira temi biliaun $1.3, $1.4 ka $1.6. Komisaun ne’e mós husu atu redús planu despeza iha kategoria bens no servisu no transferénsia públiku ne’ebé konsidera nudár ejazeradu. Sira mós sujere atu la’ós redús de’it osan maibé bele hadi'ak kapitál umanu iha Nasaun. Sira mós preokupa katak Fundu Petrolíferu nia gastu, nia paradeiru ba de’it iha konsumu (BS no TP) la’ós investe husi kapitál dezenvolvimentu.
  2. Komisaun C rekoñese katak atualmente reseita doméstiku atu selu de’it ba kategoria saláriu vensimentu mós la too. Komisaun C nia preokupasaun hanesan ho saida mak La’o Hamutuk preokupa katak iha planu Governu nia hatete prioridade ba setór infrastrutura, setór ekonómiku no sosiál hanesan saúde, edukasaun no agrikultura, konteúdu husi alokasaun la komprova deklarasaun ka planu Governu nian. Dehan mós proposta OJE 2020 viola rejime jurídiku aprovizionamentu tanba transfere ba munisipiu no jestaun projetu no investimentu too tokon $5. Komisaun mós rekomenda atu Governu halo espesifikasaun alokasaun ba ANPM, IPG no sira seluk. Rekomenda atu aprova diploma legal própriu kona-ba Orsamentu Seguransa Sosiál.
  3. Iha relatóriu no rekomendasaun sira husu atu redús no elimina viajen estranjeiru sira ne’ebé la’ós de’it atu gasta osan maibé la ajuda esforsu sira doméstiku nia ba hadi’a Nasaun.
  4. Infelizmente, Komisaun sira Parlamentu Nasionál la inklui preokupasaun sira kona-ba risku sira ne’ebé sei husik hela ba Timor-Leste husi projetu Tasi Mane no Greater Sunrise, gastu desnesesariu, transparénsia husi Fundu Kontrapartida.
  5. Komisaun sira mós la temi katak despeza sira barak liu sei ba projetu boot no rekorente ka iha administrasaun públiku duke gasta ba dezenvolvimentu Nasaun ne’ebé nia efeitu direta ba ekonomia Nasaun nian no ajuda ema kiak sira iha area rural. 
Bele hetan informasaun no dokumentu seluk relevante ba prosesu no konteúdu OJE 2020 husi  http://www.laohamutuk.org/econ/OGE20/19OGE20.htm. Parlamentu Nasionál muda ona kalendáriu ba diskusaun OJE iha jeneralidade, espesialidade no final global hanesan temi iha leten. Razaun muda kalendáriu ida ne’e mak relatóriu paresér komisaun sira nian seidauk finaliza.

Hakarak klarifika informasaun ruma bele liga ba ami; +670-3321040, no +670-77234330.