Showing posts with label Tetum. Show all posts
Showing posts with label Tetum. Show all posts

29 August 2026

LH Submete Policy Brief Kona-ba Urjénsia Diversifikasaun Ekonómika iha TL


Díli, 26 Agostu 2026 — La’o Hamutuk  submete Policy Brief ho títulu “Investe iha Setór Produtivu sira atu Hametin Diversifikasaun Ekonomia iha Timor-Leste” ba Governu no instituisaun relevante sira, nu’udar kontribuisaun konstrutiva ba debate nasionál kona-ba oinsá Timor-Leste bele harii ekonomia ne’ebé produtiva, diversifikadu, inkluziva, sustentável no menus dependente ba petróleu.

Policy Brief ida ne’e bazeia ba rezultadu Kolókiu Nasionál ne’ebé hala’o iha 17–18 Marsu 2026, ho kolaborasaun ho Oxfam iha Timor-Leste no Core Group Transparency (CGT). Dokumentu ne’e analiza dezafiu estruturál sira ne’ebé Timor-Leste enfrenta no hato’o rekomendasaun polítika ba tempu badak, médiu no naruk, ho objetivu atu haforsa kapasidade produtiva doméstika, hamenus dependénsia ba importasaun no rendimentu petrolíferu, no harii baze ekonómiku ne’ebé bele sustenta povu nian moris di’ak no jerasaun sira tuir mai.

Diversifikasaun Ekonomia mak Prioridade Estratéjika

Timor-Leste kontinua enfrenta dezafiu estruturál iha dezenvolvimentu ekonómiku, inklui dependénsia aas ba rendimentu petrolíferu no Fundu Petrolíferu, baze produtiva doméstika ne’ebé sei limitadu, dependénsia ba importasaun no kapasidade esportasaun naun-petrolífera ne’ebé presiza haforsa. Iha kontestu ida ne’e, La’o Hamutuk konsidera katak diversifikasaun ekonomia tenke sai prioridade estratéjika nasionál.

Diversifikasaun la’ós de’it kona-ba aumenta númeru atividade ka setór ekonomia maibé signifika muda gradualmente estrutura ekonomia husi dependénsia aas ba rendimentu petrolíferu no importasaun ba ekonomia ne’ebé iha kapasidade produtiva doméstika ne’ebé forte, kria empregu produtivu, aumenta valór produtu lokál, promove esportasaun naun-petrolífera no hamenus vulnerabilidade ba xoke ekonomia husi li’ur.

Ba La’o Hamutuk, diversifikasaun ekonómika mós tenke haree hanesan oportunidade atu uza patrimóniu petrolíferu ne’ebé limitadu no naun renovavel atu harii kapasidade ekonómika ne’ebé bele dura liu tan husi tempu util petrolíferu.

Patrimóniu naun Renovavel

Fundu Petrolíferu reprezenta patrimóniu nasionál ne’ebé mai husi rekursu petrolíferu naun renovavel. Tanba natureza naun renovavel ida ne’e, jestaun no utilizasaun patrimóniu ida ne’e presiza halo ho responsabilidade, transparénsia, prudénsia fiskál no perspetiva interjerasionál.

La’o Hamutuk konsidera katak osan ne’ebé mai husi petróleu tenke iha medida ne’ebé apropriadu no sustentável, kontribui ba formasaun kapitál produtivu no kapasidade nasionál. Investimentu iha edukasaun, saúde, agrikultura, bee, infraestrutura produtiva, kompeténsia umana, inovasaun no instituisaun públika ne’ebé forte bele ajuda transforma patrimóniu naun renovavel sai kapasidade ne’ebé bele fó benefísiu ba jerasaun sira tuir mai.

Objetivu estratéjiku la bele limita ba oinsá atu sustenta gastu públiku iha tempu badak maibé  oinsá atu uza patrimóniu naun renovavel husi petróleu atu hamenus dependénsia ba petróleu rasik. Ita la bele substitui dependénsia ba petróleu ho dependénsia ba Fundu Petrolíferu. Ita presiza uza patrimóniu naun renovavel atu harii ekonomia ne’ebé iha kapasidade atu moris no dezenvolve ho ninian baze produtiva rasik.

Agrikultura no Soberania Ai-Han Nu’udar Pilár Diversifikasaun

Agrikultura iha papél estratéjiku ba ekonomia no povu nian moris, tanba iha liga diretamente ho seguransa no soberania ai-han, empregu, rendimentu família, ekonomia rurál no dezenvolvimentu komunidade.

Policy Brief ida ne’e rekomenda atu investimentu públiku fó prioridade ba aumentu produsaun agríkola doméstika no haforsa kapasidade agrikultór sira atu responde ba nesesidade merkadu rai-laran. Ida ne’e inklui apoiu ba fini lokál, produsaun ai-han ho valór nutrisaun aas no sistema agríkola ne’ebé apropriadu ho realidade no kondisaun ekolójika Timor-Leste.

Investimentu iha agrikultura tenke la’o liu husi infraestrutura no servisu sira ne’ebé agrikultór presiza, inklui bee no irrigasaun, armazenamentu, prosesamentu, transportasaun, asesu ba merkadu, teknolojia apropriada no asisténsia téknika. Objetivu la’ós de’it atu aumenta volume produsaun, maibé atu haforsa soberania ai-han, aumenta rendimentu agrikultór, kria valór iha rai-laran no hamenus dependénsia ba importasaun ai-han.

Indústria Transformadóra no Kadeia Valór Doméstika

Timor-Leste iha potensiál atu aumenta valór husi produtu lokál, inklui kafé, kakau, nu, au, ai-kameli, produtu testil no sira seluk. Indústria transformadóra, tanba ne’e, bele sai komponente importante ida iha estratéjia diversifikasaun ekonomia. La’o Hamutuk rekomenda atu dezenvolvimentu indústria liga ho agrikultura no setór produtivu sira seluk, atu matéria prima lokál bele prosesadu liu tan iha rai laran no kria tan valór iha ekonomia doméstika.

Indústria transformadóra presiza la’o hamutuk ho investimentu iha enerjia, bee, infraestrutura, merkadu, kompeténsia profisionál no inovasaun. Polítika industriál mós tenke konsidera viabilidade ekonómika, nesesidade merkadu, impaktu sosiál, sustentabilidade ambientál no kapasidade atu opera no dezenvolve iha tempu naruk. Ba La’o Hamutuk, industriálizasaun la bele signifika de’it aumenta estrasaun rekursu naturál. Transformasaun ekonomia presiza aumenta valór iha rai laran, kria empregu produtivu, haforsa kapasidade produtiva nasionál no respeita limite ekolójiku no natureza naun renovavel rekursu naturál sira.

Juventude, Edukasaun no Kapitál Umanu

Diversifikasaun ekonomia presiza kapitál umanu ne’ebé iha koñesimentu, abilidade, inovasaun no kapasidade atu responde ba mudansa iha ekonomia no merkadu servisu.

Policy Brief ne’e rekomenda atu aumenta apoiu ba juventude sira ne’ebé hala’o atividade ekonómika, haforsa kompeténsia téknika no dijitál, promove inovasaun no hadi’a ligasaun entre edukasaun, formasaun profisionál no nesesidade merkadu servisu.

Timor-Leste mós bele aproveita esperiénsia, koñesimentu no poupansa husi sidadaun sira ne’ebé servisu iha rai li’ur, liu husi ambiente no mekanizmu apropriadu ne’ebé fasilita sira nian kontribuisaun ba ekonomia doméstika, inklui bainhira sira fila mai. Investimentu iha edukasaun no formasaun, tanba ne’e, la’ós de’it despeza sosiál maibé nudár investimentu iha soberania no kapasidade ekonómika nasaun.

Infraestrutura Produtiva, Bee no Reziliénsia Ambientál

Infraestrutura públika tenke responde ba nesesidade ekonomia produtiva no povu nian moris di’ak. Bee, eletrisidade, estrada, irrigasaun no infraestrutura ba retensaun no jestaun bee presiza planeadu ho estratéjia integradu, atu suporta produsaun, produtividade, seguransa ai-han no reziliénsia ba mudansa klimátika.

La’o Hamutuk konsidera katak investimentu públiku labele haree de’it husi montante osan ne’ebé gasta ka númeru infraestrutura ne’ebé konstrui, maibé mós bazeia ba benefísiu ne’ebé infraestrutura sira fó ba povu, produtividade ekonomia, sustentabilidade no kapasidade atu opera no mantén infraestrutura sira. Protesaun bee-matan, rai, floresta, biodiversidade no ekosistema mós tenke integra iha planeamentu ekonómika. Diversifikasaun ekonómika ne’ebé degrada baze naturál produsaun sei la bele sustentável iha tempu naruk.

Kooperativa no Setór Privadu Doméstiku

Setór privadu doméstiku no kooperativa sira iha poténsia atu sai motor importante ba diversifikasaun ekonómika, liu-liu iha área rurál no iha kadeia valór produtu lokál.

Policy Brief rekomenda dezenvolvimentu polítika kooperativa ne’ebé klaru atu enkoraja no promove kooperativa produtiva, liu-liu sira ne’ebé bele aumenta produsaun, prosesamentu, merkadu no rendimentu komunidade. Apoiu públiku ba kooperativa no negósiu doméstiku tenke bazeia ba kritériu transparente, asesu justu, responsabilidade no rezultadu ne’ebé bele sukat. Mekanizmu apoiu tenke evita kria dependénsia permanente ba subsídiu ka kontratu públiku no ajuda harii kapasidade negósiu ne’ebé sustentável.

Rekomendasaun Estratéjika ba Governu no Instituisaun Relevante Sira

Bazeia ba análize no rekomendasaun iha Policy Brief, La’o Hamutuk konvida Governu no instituisaun relevante sira atu konsidera prioridade sira tuir mai:

1.    Haforsa agrikultura no soberania ai-han

Aumenta investimentu iha produsaun doméstika, fini lokál, bee, irrigasaun, armazenamentu, prosesamentu no asesu ba merkadu, ho prioridade ba agrikultór ki’ik no ekonomia rurál.

2.    Promove indústria transformadóra no kadeia valór doméstika

Dezenvolve indústria ne’ebé aumenta valór produtu lokál, kria empregu produtivu no haforsa ligasaun entre produsaun, prosesamentu no merkadu.

3.    Prioriza infraestrutura produtiva

Integra investimentu iha bee, eletrisidade, estrada, irrigasaun no infraestrutura retensaun bee ho nesesidade ekonomia, sosiál no ambientál.

4.    Investe iha juventude no kapitál umanu

Haforsa edukasaun, formasaun profisionál, kompeténsia dijitál, peskiza, inovasaun no oportunidade ekonómika ba juventude.

5.    Haforsa kooperativa no setór privadu doméstiku

Kria ambiente regulatóriu, finanseiru no merkadu ne’ebé transparente no klaru no estavel, atu fasilita dezenvolvimentu atividade produtiva doméstika.

6.    Haforsa governansa no responsabilidade fiskál

Garante transparénsia iha planeamentu, alokasaun no ezekusaun investimentu públiku, inklui monitorizasaun, avaliasaun no responsabilidade kona-ba rezultadu.

7.    Integra sustentabilidade ambientál iha polítika ekonomia

Garante katak protesaun bee, rai, floresta, biodiversidade no reziliénsia klimátika sai parte integrante husi planeamentu no implementasaun diversifikasaun ekonomia.

Diversifikasaun Ekonomia Hanesan Dalan Atu Hamenus Dependénsia Estrativista

Ba La’o Hamutuk, dezafiu Timor-Leste la’ós de’it oinsá atu hetan fonte rendimentu foun maibé liu-liu oinsá atu muda estrutura ekonomia atu hamenus dependénsia ba modelu estrativista, ne’ebé bazeia aas liu ba estrasaun no esportasaun rekursu naturál, liu-liu rekursu ne’ebé naun renovavel.

Modelu ekonomia diversifikadu presiza fó valór boot liu tan ba produsaun, koñesimentu, traballu, inovasaun, natureza no kapasidade komunidade. Ne’e presiza haforsa kapasidade atu transforma matéria prima lokál sai produtu ho valór liu tan, kria empregu produtivu no aumenta benefísiu ne’ebé hela iha ekonomia doméstika.

Hanesan parte husi prosesu ida ne’e, polítika ekonomia presiza haree mós impaktu sosiál no ambientál husi atividade ekonomia. Rekursu naturál la bele haree de’it hanesan fonte rendimentu ka matéria prima komersiál maibé nudár parte husi patrimóniu nasionál no sa baze ba komunidade nian moris no jerasaun sira tuir mai. Tanba ne’e, diversifikasaun ekonómika presiza la’o hamutuk ho soberania ai-han, justisa sosiál, protesaun ambientál, transparénsia, partisipasaun komunidade no responsabilidade interjerasionál.

Proposta ba Diálogu no Asaun Nasionál

Liu husi submisaun Policy Brief ida ne’e, La’o Hamutuk husu Governu no instituisaun relevante sira atu konsidera evidénsia no rekomendasaun sira ne’ebé aprezenta iha prosesu planeamentu, formulasaun no implementasaun polítika ekonomia no orsamentu estadu.

La’o Hamutuk mós apela ba Parlamentu Nasionál, setór privadu, kooperativa, agrikultór, juventude, instituisaun akadémika, organizasaun sosiedade sivíl no komunidade sira atu partisipa ativamente iha debate nasionál kona-ba futuru ekonomia Timor-Leste.

Diversifikasaun ekonómika presiza lideransa polítika, planeamentu bazeia ba evidénsia, responsabilidade fiskál, transparénsia no partisipasaun públika. Maibé, susesu depende mós ba vontade no kapasidade atu transforma patrimóniu no rekursu ne’ebé iha agora sai investimentu ne’ebé haforsa povu nian kapasidade atu prodús, transforma, inova no moris ho dignidade.

Timor-Leste iha direitu no responsabilidade atu hili dalan dezenvolvimentu ne’ebé garante katak patrimóniu naturál no rekursu públiku sira serve interese povu ohin loron no jerasaun sira tuir mai. Diversifikasaun ekonómika tenke sai estratéjia atu hamenus dependénsia ba petróleu, haforsa soberania ekonómika no harii ekonomia ne’ebé produtiva, justa, sustentável no reziliente.

La’o Hamutuk hein katak Policy Brief ida ne’e bele kontribui ba diálogu polítika no debate públiku kona-ba transformasaun estrutura ekonomia Timor-Leste — husi dependénsia aas ba rekursu naun renovavel ba ekonomia ne’ebé bazeia liu tan ba kapasidade produtiva doméstika, koñesimentu, traballu, inovasaun, komunidade no rekursu sustentável.

Bele hetan, lee no fahe dokumentu Policy Brief kompletu

23 July 2026

Komunidade Sagadate Rejeita Programa Peskiza Estrella Resources iha Rai Kultura no Rai Lisan

La’o Hamutuk hala’o monitorizasaun ba konsultasaun públika ne’ebé kompañia Estrella Resources (ESR) no Murak Rai Timor (MRT) organiza iha Suku Sagadate, Postu Administrativu Laga, Munisípiu Baucau. Enkontru ida ne’e aprezenta planu peskiza no perfurasaun minerál iha área lisensa esplorasaun ANM (MEL2023/2024).

Maibé, rezultadu husi enkontru ne’e hatudu klaru katak komunidade lokál la simu proposta ne’e. Liuliu, komunidade husi Aldeia Alasafa no Aldeia Onebuu, ne’ebé sai hanesan área prinsipál afetada, rejeita atu bele kontinua atividade peskiza no perfurasaun iha sira nian rai.

Razaun husi rejeisaun ne’e mak: rai sira ne’e la’ós de’it espasu ba moris, maibé mós rai kultura no lisan, ho fatin sagradu hanesan iha Rate Antigu Lulik, Fatin Lulik, semitériu, no bee matan ne’ebé suporta sira nian moris no agrikultura. Komunidade hato’o ho firmeza katak sira sei defende rai ne’ebé simu husi bei’ala sira no la prontu atu troka identidade kulturál ho atividade mineiru ne’ebé bele hetan impaktu ambientál no sosiál ne’ebé grave.

Durante enkontru, kompañia husu apoiu husi komunidade atu fleksibiliza espasu ne’ebé disponivel hodi hala’o peskiza. Maibé, to’o enkontru remata, la iha aseitasaun ruma atu kontinua atividade ne’e. Komunidade hatudu ona sira nian pozisaun, no kompañia dehan katak sei mai fali iha futuru atu kontinua halo aproximasaun.

La’o Hamutuk apoia direitu komunidade atu rejeita projetu ne’ebé ameasa sira nian kultura, natureza, no sistema moris lokál. Ami rekoñese nesesidade dezenvolvimentu no apoiu maneira dezenvolvimentu ne’ebé produtivu, renovavel no sustentavel, la’ós kontinua halo peskiza no produsaun ba rekursu estrativa ne’ebé bele husik venenu tóksiku ba, rai, bee, anin, ambiente, saúde públiku inklui risku sosiál no ekonómiku.

La’o Hamutuk husu ba Autoridade Nasionál Minerál (ANM) no Governu atu respeita prinsípiu Konsentimentu Livre, Previa no Informadu (FPIC), no tenke rekoñese pozisaun komunidade Alasafa no Onebuu. Ami mós husu ba Estrella Resources atu respeita vontade komunidade nian atu la kontinua projetu ida ne’ebé komunidade rasik la simu. Dezenvolvimentu ida ne’ebé di’ak tenke bazeia ba konsentimentu komunidade, la’ós presaun husi li’ur.

La’o Hamutuk sei kontinua monitoriza situasaun ida ne’e no apoia komunidade hotu–hotu inklusivamente Sagadate iha sira nian esforsu atu proteje sira nian rai, kultura, no moris sustentavel iha sira nian komunidade.

08 July 2026

OJE 2027; husi despeza ba rezultadu, husi dependénsia ba soberania ekonómika

 Link to this article in English  

Kada tinan, Governu Timor-Leste prepara no submete Proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba Parlamentu Nasionál, ne’ebé diskute, altera se nesesáriu no aprova sai lei orsamentál hodi orienta despeza públika, interven iha merkadu no implementa prioridade dezenvolvimentu nasionál. Ba OJE tinan 2027, prosesu ida ne’e tama ona iha faze klaran tuir síkulu orsamentál normál, ne’ebé la’o liu husi konsulta sidadaun, too iha semináriu Jornada Orsamentál, prosesu sira tuir mai mak sei iha konsolidasaun proposta sektorál sira, aprovasaun Konsellu Ministru, harmonizasaun téknika no submisaun finál ba Parlamentu. Iha etapa ida ne’e, transparénsia no partisipasaun públika, inklui kontribuisaun La’o Hamutuk, sosiedade sivíl seluk, média no públiku jerál, esensiál atu garante katak orsamentu no planu asaun anuál sira reprezenta duni prioridade, nesesidade povu nian no sustentabilidade ba nasaun.

OJE la’ós de’it dokumentu finanseiru atu determina reseita no despeza estadu, maibé nudár instrumentu estratéjiku ida atu fasilita no orienta diresaun dezenvolvimentu, iha kontestu dezafiu estruturál sira hanesan dependénsia ba Fundu Petrolíferu, importasaun aas, produtividade ekonómika limitadu, dezempregu aas, malnutrisaun ba labarik sira (Stunting), kualidade edukasaun menus, dezigualdade territoriál aumenta tan no mudansa klimátika. Nune’e, diskusaun kona-ba OJE la bele limita de’it ba montante osan ka taxa ezekusaun maibé tenke fó atensaun mós ba rezultadu reál ne’ebé polítika orsamentál bele prodús ba povu nian moris.

Tema semináriu Jornada Orsamentál 2027 — Hametin Reziliénsia liu husi Transformasaun: Diversifika Ekonomia, Asegura Futuru Sustentável — hatudu katak Governu, liu-liu Ministériu Finansa rekoñese nesesidade atu iha mudansa ba prosesu prepara no implementa orsamentu. Ida ne’e importante liu tanba tinan barak liu ba, debate orsamentál dala barak foku liu ba volume despeza no ezekusaun orsamentál, duké ba impaktu efetivu iha produtividade ekonómika, povu nian moris di’ak no sustentabilidade finansa públika. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke hatudu mudansa paradigma husi orsamentu ne’ebé orienta de’it ba gastu ba orsamentu ne’ebé orienta ba rezultadu.

OJE 2027 tenke sai oportunidade atu hahú transformasaun estruturál fiskál no ekonomia ba Timor-Leste. Pergunta estratéjika ne’ebé presiza diskute mak, Timor-Leste sei kontinua depende ba Fundu Petrolíferu hodi sustenta despeza korrente ka sei orienta rekursu públiku ba investimentu produtivu ne’ebé bele kria empregu, hametin kapitál umanu, aumenta produsaun nasionál no asegura benefísiu ba jerasaun sira tuir mai? Pergunta ida ne’e kona-ba futuru modelu ekonomia nasionál, soberania fiskál no responsabilidade interjerasionál.

Aprezentasaun husi Ministériu Finansa iha prosesu orsamentál inklui iha Jornada Orsamentál, hatudu progresu balun iha área saúde, infraestrutura, eletrifikasaun no dezenvolvimentu institusionál. Maibé, dadus sira mós konfirma katak ekonomia nasionál seidauk transforma ba iha soberania ekonómiku. Dependénsia ba Fundu Petrolíferu kontinua aas, importasaun nafatin domina konsumu nasionál, dezempregu aas, malnutrisaun no dezafiu iha saúde no edukasaun kontinua eziste no kapasidade produtiva nasaun nian seidauk forte. Situasaun ida ne’e hatudu katak OJE 2027 tenke hahú viajen ba orientasaun foun: husi dependénsia ba kria kapasidade, husi gastu ba produsaun, husi konsumsaun importadu ba soberania ekonómika.

Tanba ne’e, prioridade orsamentál tenke fó atensaun ba investimentu produtivu, diversifikasaun ekonómika, sustentabilidade fiskál, fortalesimentu kapitál umanu no partisipasaun públika ne’ebé efetiva. Dezde fulan juñu 2025 Timor-Leste la simu ona reseita petrolíferu tanba produsaun iha kampu ativu úniku Bayu Undan taka ona, Fundu Petrolíferu hanesan patrimóniu nasionál, bele ajuda Timor-Leste finansia dezenvolvimentu durante tinan barak, maibé tanba rekursu ida ne’e la-renovavel, ninian jestaun tenke bazeia ba responsabilidade no justisa interjerasionál. Rikeza petrolífera tenke transforma ba investimentu produtivu ne’ebé bele hamenus dependénsia ba mina no fó benefísiu ba jerasaun sira tuir mai, la’ós ba despeza korrente ne’ebé la sustentável.

Governu no públiku preokupa sustentabilidade fiskál, ida ne’e labele justifika atu hamenus servisu báziku ba povu. OJE 2027 tenke fó prioridade ba efisiénsia iha uza osan públiku, redusaun despeza la produtiva no orientasaun rekursu ba saúde, edukasaun, nutrisaun, produsaun lokál no kria empregu. Objetivu prinsipál atu uza rekursu públiku ho responsabilidade no garante rezultadu ne’ebé bele benefisia sidadaun sira iha longu prazu. Nune’e, orsamentu tenke sai instrumentu ida ne’ebé la’ós de’it atu fahe osan, maibé atu halo investimentu estratéjiku hodi asegura povu tomak nian nesesidade no interese tempu naruk.

Timor-Leste nian ekonomia kontinua depende importasaun no ida ne’e aumenta vulnerabilidade ba mudansa merkadu globál (xoke esternu). Tanba ne’e, OJE 2027 tenke hametin soberania ekonómika liu husi investimentu ba agrikultura sustentavel, peska, setór mariña, pekuária, floresta, kooperativa, empreza lokál no indústria transformadór prosesamentu produtu agríkola oin-oin. Dezenvolvimentu nasionál la bele bazeia de’it ba konsumsaun husi li’ur; tenke kria kapasidade produtiva iha laran rai. Ita tenke dezenvolve kapasidade atu prodús nesesidade báziku ne’ebé populasaun presiza ba moris bain-bain.

Iha área saúde no edukasaun, rejistu progresu balun ne’ebé merese apresiasaun, maibé malnutrisaun no kualidade aprendizajen kontinua sai dezafiu boot. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke promove resposta integrada entre ministériu relevante sira atu hametin nutrisaun, literasia, formasaun profesór, bee moos, saneamentu no servisu báziku sira seluk liu liu iha li’ur husi Dili. Investimentu iha kapitál umanu mak baze importante atu asegura dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável, nune’e, prioridade la’ós de’it aumentu despeza, maibé ba kualidade investimentu no rezultadu ne’ebé permanente.

Juventude mak rekursu estratéjiku importante liu iha Timor-Leste. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke liga edukasaun, formasaun téknika no empregu produtivu ho agrikultura, peska, turizmu, teknolojia dijitál no empreza lokál. Migrasaun traballu bele fó benefísiu iha kurtu prazu, maibé la bele substitui estratéjia nasionál atu kria oportunidade iha rai laran – presiza investe ba kapasidade umanu no dezenvolve setór estratéjiku sira hodi absorve rekursu umanu hodi konstrui dezenvolvimentu ekonomia rai laran. Se joven sira la hetan abilidade no oportunidade, nasaun sei kontinua lakon poténsia forsa produtivu importante atu dezenvolve nasaun. Nune’e, orsamentu tenke investe iha kapasidade, kompeténsia no harii futuru ne’ebé seguru.

Reforma reseita doméstika mós importante atu hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu ne’ebé sei hotu iha tinan sanulu, maibé reforma tributária tenke bazeia ba justisa sosiál, transparénsia no protesaun ba povu no uma kain vulneravel sira atu garante katak presaun fiskál la hatodan liu tan ba povu kiak sira. Sistema fiskál ne’ebé di’ak tenke haluan kapasidade estadu nian, maibé la bele aumenta dezigualdade. Husi ida ne’e, reforma reseita la haree de’it husi perspetiva aumenta kolesaun reseita, maibé mós ba distribui responsabilidade ho justisa.

Adezaun ba ASEAN, WTO no dezenvolvimentu ekonomia azúl tenke akompaña ho fortalesimentu kapasidade produtiva, governasaun transparente no protesaun ambientál. Timor-Leste tenke prepara an atu sai produtór hodi substitui importasaun no esportadór kompetitivu, la’ós merkadu ba produtu importadu de’it. Ne’e presiza planeamentu ne’ebé liga setór ekonomia, infraestrutura, edukasaun, inovasaun no governasaun ambientál iha estratéjia ida ne’ebé integradu.

Iha infraestrutura, prioridade la’ós de’it harii projetu foun, maibé asegura operasaun, manutensaun, utilidade husi projetu no sustentabilidade tempu naruk. Hanesan ne’e mós, jestaun dívida públika no parseria públiku privada tenke bazeia ba análize rigorozu, transparénsia no monitorizasaun risku fiskál. Projetu ne’ebé la iha valór di’ak ba sosiedade la bele konsidera hanesan susesu ida, mezmu se fizikamente harii ona. Instrumentu infrastrutura sira tenke responde ba nesesidade nasionál no suporta produtividade iha tempu naruk, Nudár ezemplu aeroportu no estrada rurál, portu konteiner no transporte maritima doméstika, edifísiu instituisaun iha Dili no eskola no klínika saúde iha suku rurál.

OJE 2027 mós tenke promove justisa territoriál liu husi alokasaun rekursu tuir nesesidade no nivel dezenvolvimentu munisípiu sira. Apresia konsulta sidadania no mós esforsu Governu nian ba desentralizasaun maibé presiza iha partisipasaun públika signifikativu, sei iha valór bainhira Governu publika resposta ba kontribuisaun sidadaun sira nian no integra prioridade relevante iha prosesu orsamentál. Prosesu ida ne’e, la’ós formalidade administrativu de’it maibé tenke sai mekanizmu ida atu hametin transparénsia, konsultasaun publika.

Hodi prevene kaptura interese partikulár iha alokasaun rekursu públiku, OJE 2027 tenke hametin integridade, transparénsia no responsabilidade publika. Ida ne’e presiza aprovizionamentu transparente, publikasaun kontratu sira, auditoria independente, prosesu lisensa ambientál sériu, avaliasaun valór husi osan no fiskalizasaun efetiva husi Parlamentu, Tribunal Konta, Komisaun Anti Korrupsaun, média, akadémiku, sosiedade sivíl no públiku jerál. Transparénsia la’ós obstákulu ba Governu maibé sai baze atu hametin konfiansa públika no asegura katak osan estadu serve duni interesse koletivu povu Timor-Leste.

Planeamentu orsamentál tenke bazeia ba dadus no evidénsia, dadus kona-ba saúde, edukasaun, pobreza, empregu no indikadór sira seluk presiza atualizadu, asesivel no bele uza husi públiku. Nune’e, Orsamentu Sidadaun iha Tetum ne’ebé klaru bele aumenta literasia fiskál no promove partisipasaun públika ne’ebé informadu, maske iha ona progresu balun hanesan hatudu iha; Iha ona, bele kontinua mantén, hadi’a liu tan no promove dokumentu hotu ba iha Tetum. Sidadaun ne’ebé hetan informasaun di’ak bele monitoriza, kritika no kontribui ho responsabilidade ba prosesu orsamentál.

OJE 2027 tenke fó prioridade ba reforma estratéjika, inklui fortaleza partisipasaun públika, orienta orsamentu ba rezultadu ba povu, promove soberania alimentár no produsaun lokál, implementa reforma reseita ho justisa sosiál, hametin governasaun empreza públika sira, jere risku fiskál ho transparénsia no asegura investimentu sustentável iha infraestrutura no enerjia renovavel. Prioridade ida ne’e la’ós abstrata de’it maibé tenke resposta reál ba asuntu estruturál sira ne’ebé impede Timor-Leste atu harii ho justisa no estabilidade.

Tanba ne’e, OJE 2027 mak oportunidade atu muda husi modelu ne’ebé depende ba Fundu Petrolíferu no despeza públika boot ba modelu dezenvolvimentu ne’ebé bazeia ba produtividade, sustentabilidade fiskál, justisa sosiál no reziliénsia nasionál. Ita hotu, inklui lider sira, tenke kaer no uza oportunidade ida ne’e. OJE tenke reflete investimentu iha kapitál umanu, produsaun lokál, ambiente, transparénsia no justisa interjerasionál, hodi garante futuru sustentável ba Timor-Leste. Se OJE 2027 bele orienta mudansa ida ne’e, mak orsamentu la bele sai de’it dokumentu governativu maibé bele sai instrumentu transformasaun nasionál. 

Ami enkoraja atu leitór sira mós bele lee no hetan informasaun sira husi ligasaun ofisiál ne’ebé aprezenta iha sesaun ofisiál sira kona-ba tópiku sira diskute iha leten, bele loke ligasaun sira no halo leitura;

Ami disponivel atu iha diskusaun no hadi'a publikasaun sira bainhira iha nesesidade.

Obrigadu barak.

05 June 2026

La’o Hamutuk Husu Parlamentu Nasionál atu Hasai Kriminalizasaun ba Defamasaun husi Kódigu Penal Timor-Leste

 Link to this blog in English 

Iha dia 3 Juñu La’o Hamutuk hato’o submisaun ba Komisaun A Parlamentu Nasionál kona-ba Projetu Lei Alterasaun ba Kódigu Penál, no husu Parlamentu atu separa ho klaridade matéria rua ne’ebé iha natureza diferente: protesaun ba vítima violénsia seksuál no kriminalizasaun defamasaun.

La’o Hamutuk apoiu medida sira atu kriminaliza asédiu seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu. Vítima violénsia seksuál presiza protesaun forte, asesu ba justisa, dignidade no sistema justisa ne’ebé seguru, sensivel no konfidensiál.

Maibé, La’o Hamutuk rejeita proposta atu kriminaliza defamasaun iha Kódigu Penál. La’o Hamutuk la defende falsidade, ofensa ka imputasaun falsu. Defamasaun bele hamosu prejuizu real ba indivíduu, família no komunidade. Maibé resposta ne’ebé justu, efetivu no proporsional la’ós prizaun. Mekanizmu apropriadu sira mak direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl, uza mekanizmu iha Konsellu Imprensa, étika komunikasaun sosiál, literasia dijitál no verifikasaun faktu independente.

La’o Hamutuk rekoñese katak liberdade espresaun la’ós direitu absolutu, no katak Estadu iha devér atu proteje onra, naran di’ak no reputasaun. Maibé, iha Estadu demokrátiku, kualkér restrisaun ba liberdade espresaun tenke sai nesesária, proporsional no medida menus restritiva. Bainhira iha ona direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl no mekanizmu Konsellu Imprensa, pena prizaun ba defamasaun sai resposta ne’ebé todan liu no risku liu.

Kriminalizasaun defamasaun ho pena prizaun bele hamosu ambiente ta’uk, auto-sensura- evita ko’alia kona-ba asuntu sensivel no intimidasaun. Jornalista sira bele sente presaun iha investigasaun kona-ba asuntu públiku. Denunsiante sira bele ta’uk atu ko’alia. Akadémiku, ativista, vítima no sidadaun sira bele evita atu hato’o sira nian hanoin. Komunidade afetada bele sente intimidasaun bainhira hato’o preokupasaun kona-ba korrupsaun, abuzu podér, kontratu públiku, rekursu naturál, mina no gás, mineiru, ambiente, infraestrutura, bee, eletrisidade, saúde no edukasaun.

Maski Projetu Lei bele prevee salvaguarda ba lia-loos, boa-fé ka interese públiku, salvaguarda sira ne’e normálmente la’o depois prosesu kriminál hahú. Efeitu intimidatóriu mosu kedas bainhira jornalista, denunsiante ka sidadaun hetan keixa, investigasaun, kustu advogadu, stigma sosiál no ameasa prizaun. Tanba ne’e, problema prinsipál la’ós de’it sentensa finál, maibé natureza kriminál husi prosesu rasik.

Iha setór ne’ebé envolve rekursu públiku, kontratu boot, ambiente no impaktu ba komunidade, liberdade atu husu pergunta no publika análize independente mak parte esensiál husi governasaun di’ak. Ida ne’e la’ós atu impede dezenvolvimentu, maibé atu garante transparénsia, responsabilidade no konfiansa públika. Lei penál labele sai instrumentu atu limita povu afetadu sira nian lian ka hamenus kontrolu demokrátiku ba desizaun sira ne’ebé envolve interese públiku.

Memória istórika Timor-Leste hanorin ita atu kuidadu ho kualkér lei ne’ebé bele limita liberdade espresaun no debate públiku. Demokrasia ne’ebé forte presiza imprensa independente, denunsiante ne’ebé protejidu, no sidadaun sira ne’ebé livre atu hato’o preokupasaun la ho intimidasaun.

Iha tinan 2020, proposta hanesan kona-ba kriminalizasaun defamasaun husi Ministériu Justisa hetan rezisténsia boot husi públiku, sosiedade sivíl, jornalista no defensór direitus umanus. Iha tempu ne’ebá, La’o Hamutuk hato’o submisaun no karta aberta ba autoridade relevante sira atu rejeita proposta refere. Governu suspende prosesu ne’e iha Agostu 2020, maibé proposta la kansela permanente.

Agora, Parlamentu Nasionál konsidera fila fali proposta kriminalizasaun defamasaun iha 2026, La’o Hamutuk husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu aprende husi prosesu pasadu. Parlamentu tenke garante konsultasaun públika nasionál ne’ebé substantiva, inkluziva no transparente antes votasaun finál.
La’o Hamutuk respeita Parlamentu Nasionál nian kompeténsia konstituisionál atu halo lei. Husi ne’ebá, rekomendasaun sira ne’e hato’o hanesan kontribuisaun sosiedade sivíl atu ajuda prosesu lejizlativa sai transparente, inkluzivu, proporsional no kompativel ho direitus umanus liu.

La’o Hamutuk husu Komisaun A no Parlamentu Nasionál atu:

  1. Hasai artigu 187.º-A to’o 187.º-H husi Projetu Lei Alterasaun ba Kódigu Penál, liuliu dispozisaun sira ne’ebé kriminaliza defamasaun, injuria, ofensa ba memória matebian - ofensa ba dignidade no naran-di’ak ema ne’ebé mate ona no ofensa ba entidade koletiva.
     
  2. Kontinua diskute no aprova medida sira ne’ebé atu hametin protesaun ba vítima violénsia seksuál, inklui asédiu seksuál, importunasaun seksuál, komportamentu seksuál la ho konsentimentu no insestu.

  3. Realiza konsultasaun públika nasionál iha Dili no munisípiu sira, ho dokumentu jurídiku iha Tetun ne’ebé klaru no asesivel, no envolve jornalista, Konsellu Imprensa, organizasaun feto no labarik, juventude, ema ho defisiénsia, PDHJ, Ministériu Públiku, PNTL, Defensória Públika, Igreja, autoridade lokál, akadémiku, sobrevivénte violénsia seksuál, komunidade rurál no organizasaun sosiedade sivíl.

  4. Reforsa mekanizmu sivíl no institusionál atu proteje reputasaun, liu husi direitu resposta, retifikasaun, mediasaun, reparasaun sivíl, Konsellu Imprensa, étika komunikasaun sosiál, literasia dijitál no verifikasaun faktu independente.

  5. Fó prioridade ba aprovasaun lei protesaun denunsiante no fonte informasaun iha interese públiku, atu ema sira ne’ebé revela informasaun kona-ba korrupsaun, abuzu podér, violénsia ka risku ambientál la hetan intimidasaun ka retaliasaun.

La’o Hamutuk reafirma katak protesaun ba reputasaun importante tebes, maibé, proposta atu kriminaliza defamasaun ho pena prizaun kontinua aprezenta risku signifikativu ba liberdade espresaun. Pena prizaun bele uza hanesan instrumentu atu intimida jornalista, denunsiante no sidadaun sira ne’ebé halo kritika ne’ebé iha fundamentadu no iha interese públiku. Tanba ne’e, Parlamentu tenke separa matéria violénsia seksuál husi matéria defamasaun.

Pena prizaun la’ós resposta ne’ebé apropriadu. Lei penál labele uza hanesan instrumentu atu limita kritika lejítima, denunsia iha boa-fé, jornalizmu independente, peskiza akadémika, partisipasaun públika ka lian komunidade afetada.

Proteje vítima. Proteje reputasaun. Maibé labele lori ema kritiku ba prizaun.

Kritika la’ós krime. Denunsia iha boa-fé la’ós krime. Partisipasaun públika la’ós krime.

Bele hetan informasaun no artigu tan husi 
https://www.laohamutuk.org/Justice/defamation/2020/20DefamLaw.htm
 

05 May 2026

John M. Miller: Solidariedade Internasionál, Memória no As Lutas Continuam!

 Link to this blog in English. 

Ho laran todan no respeitu kle’an, povu Timor-Leste simu notísia kona-ba falesimentu maun John M. Miller — ko-fundadór no Koordenadór Nasionál East Timor and Indonesia Action Network/U.S. — ativista ne’ebé durante dékada sira dedika ninian moris ba direitu umanu, justisa no autodeterminasaun povu timoroan.

ETAN hari’i iha 1991, depois Masakre Santa Cruz, iha kontestu violasaun grave kontra direitu umanu ne’ebé presiza resposta urjente husi komunidade internasionál. Liu husi kampaña, mobilizasaun sosiedade sivíl no advokasia polítika iha Estadus Unidus Amerika no iha Nasoins Unidas, ETAN ajuda amplifika Timor-Leste nian lian ba mundu no hametin solidariedade internasionál.

Maun John M. Miller la’ós ativista ne’ebé buka fama. Nia servisu ho kalma maibé iha impaktu boot — organiza rede solidariedade, fahe informasaun kredível no liga ema sira iha nivel diferentes, nune’e kontribui ba mudansa iha konsiénsia internasionál no fortalese rede apoiu ba Timor-Leste.

Independénsia Timor-Leste nudár rezultadu husi luta naruk no kompleksu: lideransa FRETILIN, rezisténsia armada FALINTIL, rede klandestina, diplomasia internasionál, solidariedade global — inklui East Timor Action Network — no mudansa jeopolítika iha rejiaun, Indonézia no mundu. Solidariedade internasionál hametin luta, Timor-Leste ida husi istória susesu luta koletivu iha Mundu.

Iha nível estratéjiku, kontribuisaun John Miller no ETAN envolve advokasia polítika, kampaña iha  nivel komunidade no interasaun ho instituisaun polítika, hodi ajuda influensia diskusaun no desizaun iha governu EUA no arena internasionál. Nia servisu hatudu katak solidariedade internasionál bele sai forsa transformadora bainhira organiza ho evidénsia, estratéjia, disiplina no persisténsia.

Povu Timor-Leste nian diretu ba autodeterminasaun nudár parte husi prinsípiu universál iha Nasoins Unidas, no John Miller ho ativista solidariedade Internasional sira seluk ajuda lori prinsipiu ne’e sai realidade polítika iha arena global.

Depois independénsia, ETAN kontinua akompaña Timor-Leste iha asuntu hanesan justisa, responsabilizasaun, direitu umanu no dezenvolvimentu demokrátiku inklui luta ba Fronteira Maritima entre Austrália no Timor-Leste ne’ebé povu Timor-Leste manán tinan ona — hatudu katak solidariedade la’ós momentu ida, maibé prosesu naruk. John no ETAN kontinua atu halo advokasia ba autodeterminasaun ba Papua Oeste.

Maun John ninian kontribuisaun hetan rekoñesimentu husi estadu Timor-Leste liu husi onra nasionál. Maibé ninian legadu liu husi medalla hela iha rede solidariedade ne’ebé nia ajuda kria, iha ema sira ne’ebé nia inspira, no iha luta global ba direitu umanu.

Iha mundu ne’ebé sei enfrenta injustisa, memória maun John M. Miller sai orientasaun moral ida:

Ema sira ne’ebé iha liberdade atu ko’alia, iha responsabilidade atu halo asaun, liuliu bainhira nia governu apoiu asaun kontra povu nia direitu.

Ba povu Timor-Leste, Maun John la’ós de’it belun maibé parte husi istória luta ne’ebé la lakon.

Solidariedade la mate. Memória la lakon. Ita hotu tenke kontinua la’o iha dalan justisa.

As Lutas Continuam.

04 April 2026

LH apresia intensaun Governu atu kansela projetu Pelican Paradise

  Tetum PDF   English PDF   This blog post in English 

La’o Hamutuk hato’o apresiasaun ba anúnsiu Governu Timor-Leste atu kansela projetu Pelican Paradise. Desizaun ida ne’e mosu iha kontestu ne’ebé projetu durante tinan barak la hatudu progresu ne’ebé proporsional ho eskala no promesa inisiál, iha tempu hanesan envolve preokupasaun kona-ba sustentabilidade, korrupsaun, violasaun komunidade nian direitu, transparénsia no risku fiskál.

La’o Hamutuk konsidera desizaun ida ne’e importante atu proteje interese Timor-Leste iha tempu naruk, mantén integridade institusionál no reforsa responsabilidade iha jestaun investimentu estranjeiru. Ami enkoraja Governu atu kontinua reforsa prevensaun rigorozu hodi proteje Timor-Leste husi risku estruturál relevante.

Hafoin projetu ida ne’e hahú iha tinan 2009, iha sinál barak ne’ebé hatudu problema sira, maibé proponente no Governu ignora. Iha Setembru 2009, projetu-na’in Edward Ong husi Singapura koko na’ok liu dolar biliaun ida husi Fundu Petrolíferu, uza kompañia ho naran “Asian Champ Investment”. Fulan neen tan, traballadór sira deskobre mate isin na’in sia (karik vítima husi Indonézia-nia okupasaun) iha fatin projetu. Maske nune’e, Ong iha planu atu loke kampu joga golf iha 2012. Iha 2014, autoridade ambientál informa LH katak Pelican Paradise kansela ona, maske sira hetan ona lisensa ambientál. Timor-Leste tenke aprende husi esperiénsia ida ne’e, no labele fiar investidór ka projetu sira ne’ebé iha indikadór ba mal-fé.

Projetu Pelican Paradise hahú dala ida tan iha tinan 2018, bainhira Governu aprova proposta Special Investment Agreement (SIA) ho valór maizumenus tokon $310. Iha tinan 2019, projetu ne’e aumenta ba maizumenus tokon $700 iha área Tasi-Tolu no Tibar ho ektare 558, ho objetivu atu dezenvolve kompleksu turístiku ho hotel fitun lima, kampu joga golf no infraestrutura seluk. Iha 2021, liu husi Rezolusaun Governu nian n.º 133/2021, Estadu Timor-Leste aprova projetu Pelican Paradise no proposta SIA, ne’ebé hatudu kontinuidade no responsabilidade institusionál iha relasaun ho investidór. Maibé durante tinan sira tuir mai, implementasaun projetu la hatudu progresu signifikante; sira kontinua mak halo renovasaun ba lisensa ambientál de’it. Relatóriu Auditoria 1/2024 husi Tribunal Rekursu identifika problema sira bainhira Estadu fó lisensa ba Pelican Paradise atu la selu ba aluga rai.

Iha tinan ikus 2023 sira investe ba setór edukasaun liu husi lansa eskola internasionál ida iha Dili, ho naran Pelican Grammar School ne’ebé hahú anó eskola iha Janeiru 2024. Iha 2025, empreza husu Estadu atu halo depózitu maizumenus tokon $180, ikus mai, iha 23 Marsu 2026 Governu anunsia intensaun atu kansela, enkuantu empreza kontestu no refere katak parte balun husi obrigasaun kontratual seidauk kumpre.

Esperiénsia Timor-Leste hatudu padraun repete repete iha kazu promesa ba investimentu balun ne’ebé levanta preokupasaun kona-ba boa-fé (onestidade), korrupsaun, viabilidade, transparénsia no kredibilidade. Ida ne’e, hatudu nesesidade atu reforsa sistema jestaun investimentu husi li’ur. Problema estruturál sira inklui due diligence la sufisiente, promesa boot maibé implementasaun limitadu, falta transparénsia kontratual no koordenasaun institusionál ne’ebé la efetivu.

Investimentu estranjeiru importante, maibé tenke asegura katak Timor-Leste kontinua iha sistema ne’ebé estavel, klaridade no responsabilidade. Projetu ne’ebé la klaru ka la sustentavel bele afeta konfiansa investidór ne’ebé sériu no aumenta risku disputa legál internasionál.

La’o Hamutuk rekomenda atu Timor-Leste kontinua reforsa jestaun públika investimentu liu husi verifikasaun rigorozu, prova kapasidade finanseiru independente no transparénsia kontratual. Estratéjia ida ne’e sei ajuda proteje rekursus públiku, hamenus risku no aumenta konfiansa ba investimentu sustentavel.

La’o Hamutuk sei kontinua apoia esforsu atu promove transparénsia, responsabilidade no prátika di’ak internasionál hodi asegura katak investimentu estranjeiru kontribui duni ba dezenvolvimentu sustentavel no benefísiu ba povu Timor-Leste.

03 March 2026

Agresaun kriminál husi Estadus Unidus Amerika no Izraél kontra Iraun: Apelu De-eskalasaun, Respeitu ba Lei Internasionál no Preservasaun Estabilidade Global

 English version ka English PDF ka Tetum PDF  

La’o Hamutuk manifesta preokupasaun profunda kona-ba intensifikasaun konflitu militár iha Médiu Oriente ne’ebé envolve Izraél, Estadus Unidus no Iraun. Evolusaun ida ne’e, tuir informasaun publika disponivel no análize normativu tuir lei internasionál, hamosu agravamentu situasaun seguransa rejionál no global, no impaktu umanitáriu no ekonómiku ne’ebé sériu. EUA nian atake ba Iraun nudár krime, violasaun kontra lei internasionál, viola karta ONU no kontra rasik Konstituisaun EUA.

Konflitu ida ne’e dala ida tan reprezenta violasaun ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira no ba integridade sistema seguransa koletivu tuir Karta Nasoins Unidas. Lei internasionál tenke aplika ho koerénsia, imparsialidade no konsisténsia ba parte hotu, independentemente husi aliansa polítika ka interese estratéjiku.

Timor-Leste, hanesan nasaun ne’ebé hetan benefísiu husi lei no solidariedade internasionál no sistema multilaterál iha ninian prosesu manán soberania no konstrui estadu, iha responsabilidade moral no istórika atu defende orden internasionál ne’ebé bazeadu ba lei, soberania iguál no rezolusaun pasífiku konflitu sira.

Obrigatoriedade Lei Internasionál no Limitasaun Uza Forsa

Tuir Artigu 2(4) Karta Nasoins Unidas, estadu sira iha obrigasaun atu la uza ameasa ka uza forsa kontra integridade territorial ka independénsia polítika Estadu rai seluk. Prinsípiu ida ne’e mak pilar fundamental ba estabilidade no seguransa internasionál.

Artigu 51 Karta Nasoins Unidas rekoñese direitu naturál autodefeza individual ka koletiva bainhira atake armadu akontese. Maibé, ezersísiu direitu ne’e tenke respeita estritamente prinsípiu nesesidade no proporsionalidade, no presiza iha fundamentasaun objetiva, prova sufisiente no transparénsia.

Artigu 8bis Estatutu Roma define krime Agresaun “the use of armed force by a State against the sovereignty, territorial integrity or political independence of another State, or in any other manner inconsistent with the Charter of the United Nations."

Interpretasaun ne’ebé ultrapasa limite jurídiku ne’ebé iha lei internasionál bele halo fraku sistema seguransa koletivu no hamosu presedente perigozu ba lejítimasaun uza forsa unilaterál.

Direitu Internasionál Umanitáriu no Protesaun Sivíl

Hanesan konsekuénsia atake ida ne’e, liu ema na’in 500 iha Iraun lakon ona sira nia moris, no ema balu iha Izraél, forsa militár EUA nian, no rai seluk iha rejiaun. Chega!

Parte hotu iha obrigasaun atu respeita Direitu Internasionál Umanitáriu, inklui:

  • Distinsaun estrita entre alvu militár no populasaun sivíl no objetu sivíl;

  • Respeitu rigorozu ba prinsípiu proporsionalidade;

  • Adosaun medida preventiva ne’ebé efetiva hodi hamenus risku ba populasaun sivíl no infraestrutura esensiál.

Protesaun sivíl sira nudár obrigasaun ba seguransa no dignidade umana tenke tau iha sentru konsiderasaun polítika no militár. Violasaun norma sira ne’e bele hamosu irresponsabilidade internasionál no halo kredibilidade orden global.

Multilateralizmu no Responsabilidade Koletiva

Sistema Nasoins Unidas iha papél sentrál atu prevene agravamentu konflitu no promove solusaun diplomátiku. Fortalesimentu diplomasia multilaterál no respeitu ba Karta Nasoins Unidas mak fundamentu ba seguransa globál.

Enfrakezimentu sistema multilaterál bele hamosu inseguransa jurídika internasionál no aumenta risku konfrontasaun sistémiku entre poténsia sira. Nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste depende maka’as liu ba orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra no ba protesaun soberania iguál.

La’o Hamutuk Rekomenda ba;

  1. Parte hotu liu-liu EUA no Izraél atu imediatamente hapara operasaun militár no hamenus tensaun;

  2. Atu retornu diálogu diplomátiku ho boa fé no mediadu husi mekanizmu multilaterál;

  3. Atu respeita integralmente Karta Nasoins Unidas, Estatutu Roma no Direitu Internasionál Umanitáriu;

  4. Ba Governu Timor-Leste atu reafirma ninian pozisaun prinsipál pro-pás no pro-lei internasionál, no prepara medida preventiva hodi proteje populasaun husi impaktu ekonómiku global.

Paz no seguransa global la bele konstrui liu husi intensifikasaun militár. Forsa la bele substitui lei. Orden internasionál ne’ebé bazeadu ba regra sira mak garantia fundamental ba estabilidade global no protesaun ba nasaun ki’ik.

La’o Hamutuk reafirma katak diplomasia, diálogu no justisa mak fundamentu ba solusaun sustentavel no preservasaun dignidade umana.

23 February 2026

Defende Direitus Umanus no Akontabilidade ba Povu Míanmar

 English version ka English PDF ka Tetum PDF  

La’o Hamutuk, nudár organizasaun sosiedade sivíl independente ne’ebé servisu iha área análize polítika públika, governasaun demokrátika no direitu umanu, hato’o karta aberta ida kona-ba diskusaun públiku relasiona ho investigasaun legal ne’ebé atualmente iha apresiasaun iha Ministériu Públiku Timor-Leste kona-ba alegasaun krime grave internasionál kontra povu iha Míanmar.

Karta ida ne’e La’o Hamutuk hato’o pozisaun katak, justisa tenke la’o, livre husi presaun polítika no dignidade umana tenke sai referénsia prinsipál iha relasaun internasionál inklusivamente Timor-Leste, Míanmar, ASEAN no mundu tomak. La’o Hamutuk enkoraja Ministériu Públiku Timor-Leste atu kontinua halo investigasaun, análize no verifikasaun legal ho independénsia plena, tuir Artigu 8.1, 9.2, 119 no 132 iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, lei nasionál no norma lei internasionál. Investigasaun kriminál nudár etapa inisiál atu avalia se iha baze legal sufisiente atu kontinua prosesu. Prosesu ida ne’e la’ós julgamentu judisiáriu penál no la’ós desizaun polítika.

Tanba ne’e, ami apela ba autoridade polítika hotu atu respeita separasaun podér no evita deklarasaun ne’ebé bele interpreta hanesan tentativa ba orientasaun ka limita prosesu judisiál. Hanesan organizasaun sosiedade sivíl ne’ebé durante tau matan ba asuntu direitu umanu no demokrasia, La’o Hamutuk apresia tebes ba Myanmar Accountability Project (MAP) no Da Silva Teixeira & Associados ne’ebé rejista kazu violasaun direitu umanu hasoru povu Chin iha Míanmar ba Ministériu Públiku Timor-Leste dudu prosesu legal ba akontabilidade justisa. Infelizmente violasaun direitu umanu iha Míanmar akontese iha tinan barak no sai ona preokupasaun mundiál, maibé too agora seidauk iha asaun internasionál konkretu ida hodi hapara forsa rejime ditadura militár ne’ebé kontinua buras.

Estadu de Direitu no independénsia instituisaun

Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste garante autonomia Ministériu Públiku no independénsia Tribunál sira nudár pillar fundamentál Estadu de Direitu demokrátiku. Prinsípiu legal ida ne’e la’ós de’it nudár estrutura legal ida maibé tenke sai espasu no baze atu asegura katak aplikasaun lei ho imparsialidade, igualdade no seguransa jurídika.

Bainhira podér polítiku antisipa opiniaun públiku ne’ebé bele interpreta hanesan orientasaun ba desizaun judisiál, maske la iha intensaun direta atu influensia maibé situasaun ida ne’e bele kria persepsaun interferénsia. Tanba ne’e, prudénsia iha komunikasaun públika nudár parte hosi responsabilidade Polítika atu proteje kredibilidade Tribunál no Ministériu Públiku.

Estadu Timor-Leste rasik iha kometimentu hodi valoriza prinsipiu estadu de direitu demokrátiku, inklui hametin solidariedade internasionál ne’ebé klaru haktuir iha Artigu 10 konstituisaun RDTL hatete katak Timor-Leste sei solidáriu ba Povu hotu ne’ebé luta ba libertasaun nasionál. Repúblika Demokrátika Timór-Leste fó azilu polítiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk sira ne’ebé persigidu tanba sira-nia luta ba libertasaun nasionál no sosiál, defeza ba direitus umanus, demokrasia no dame. Prinsípiu legal hirak ne’e adopta ona ho ninia baze vitória istóriku ida hasoru opresaun, ne’ebé povu Timor-Leste rasik liu ona.

Lei nasionál no lei internasionál

Kódigu Penál Timor-Leste define krime kontra umanidade no krime funu nudár violasaun grave ne’ebé afeta umanidade tomak. Norma sira ne’e aliña ho padraun Lei internasionál ne’ebé bandu violénsia direitus umanus kombina Lei Internasionál Direitus Umanus (IHRL), ne’ebé proteje indivíduu sira husi abuzu estadu nian, no Lei Umanitáriu Internasionál (IHL), ne’ebé regula konflitu armadu. Inklui Deklarasaun Universál Direitus Umanus nian (UDHR), Estatutu Roma no Konvensaun Jenebra ne'ebé manda tratamentu umanu, bandu tortura, no manda responsabilizasaun ba violasaun sira, ho obrigasaun ba estadu sira atu proteje indivíduu sira no prosesa abuzu sira. Iha tempu hanesan, direitu internasionál rekoñese prinsípiu jurisdisaun universál, ne’ebé permite Estadu atu avalia alegasaun krime grave bainhira apropriadu, atu prevene impunidade. Tanba ne’e, abertura investigasaun preliminár iha prokuradór Timor-Leste nian nudár etapa legal normal atu verifika evidénsia, la’ós julgamentu ka interferénsia diplomátika.

Solidariedade ho vítima no diplomasia responsavel

La’o Hamutuk reafirma ami nia solidariedade ho povu Míanmar, liu-liu komunidade sivíl ne’ebé enfrenta violasaun grave direitu umanu. Solidariedade ida ne’e la kontra soberania Estadu ruma; Solidariedade nudár aktu protesaun dignidade umana, hanesan valor universal ne’ebé rekoñese iha lei internasionál no iha relasaun entre nasaun sira.

Tinan 50 liu ba, ditadura militár iha Jakarta viola prinsipiu internasionál no direitu umanus povu Timor nian durante okupasaun ilegál. Estadu sira husi ASEAN nonook de’it, no militár Indonézia oho no tortura Timor-oan barak. Ita labele fó lisensa ba krime kontra umanidade dala ida tan. Estadu RDTL no estadu hotu iha mundu iha obrigasaun atu uza mekanizmu legál no diplomátiku atu defende direitu umanus ba povu Birmánia.

Relasaun internasionál sustentável depende ba iha respeitu mútua ba dignidade umana no lei. Bainhira Estadu sira hatudu kompromisu ba norma universal no akontabilidade, komunidade internasionál bele dezenvolve kooperasaun ne’ebé bazeia iha konfiansa, estabilidade no responsabilidade.

La’o Hamutuk enkoraja atu:

  1. Ministériu Públiku kontinua halo avaliasaun independente tuir lei no evidénsia: 
    Prosesu investigasaun presiza la’o ho autonomia no professional, tuir prosedimentu legal no padraun prova ne’ebé aplikavel. Avaliasaun preliminár nudár etapa normal atu determina se iha baze legal sufisiente atu avansa ba etapa sira tuir mai no importante atu proteje direitu vítima no direitu suspeitu ho imparsialidade.

  2. Autoridade polítika respeita separasaun podér no evita influénsia prosesu judisiál:
    Deklarasaun públika presiza halo ho prudénsia atu la kria persepsaun negativa ba kazu ida. Respeitu ba iha separasaun podér entre podér ezekutivu no judisiál hodi hametin konfiansa públika no proteje kredibilidade Estadu de Direitu.

  3. Komunidade internasionál promove protesaun sivíl no solusaun pasífiku:
    Kooperasaun internasionál tenke orienta ba prevene violénsia, proteje populasaun sivíl no promove diálogu konstrutivu.

  4. Estadu RDTL no mundu tomak, inklui membru ASEAN sira, tenke defende demokrasia no direitu umanus iha Mianmar ho diplomasia no prosesu legál.

Konkluzaun

Timor-Leste, nudár nasaun ne’ebé moris husi esperiénsia luta ba justisa no dignidade, iha responsabilidade moral no legal atu defende prinsípiu universal direitu umanu iha relasaun internasionál. Esperiénsia istóriku hatudu katak pás sustentável depende iha respeitu ba lei no akontabilidade.

Justisa independente la kontra diplomasia; justisa independente mak fundasaun diplomasia kredivel tanba hatudu katak Estadu respeita regra no responsabilidade. Akontabilidade la’ós vingansa-akontabilidade mak mekanizmu atu garante katak violasaun grave la repete no katak sofrimentu umanu hetan rekoñesimentu no resposta tuir lei.