Ba La’o Hamutuk, dadus hirak ne’e tenke analiza ho kritika no transparente atu garante katak progresu ne’ebé rejista iha estatístika tradús ba hadi’ak povu nian moris no hamenus dezigualdade iha sosiedade.
Relatóriu peskiza hatudu katak taxa pobreza nasionál tun husi 48,4% iha 2014 ba 37,0% iha 2024. Ida ne’e reprezenta redusaun pontu 11,4% durante períodu tinan sanulu. Maibé, importante atu nota katak valór 48,4% ba 2014 mak estimativa ne’ebé ajusta liu husi métodu estatístiku atu permite komparasaun ho 2024. Valór ida ne’e la hanesan ho estimativa 41,8% ne’ebé relata iha publikasaun orijinál kona-ba 2014, tanba estimativa rua ne’e bazeia ba métodu ne’ebé diferente. Tanba ne’e, komparasaun dokumentu rua tenke uza valór ne’ebé metodolojikamente komparável, atu evita interpretasaun sala kona-ba evolusaun pobreza iha Timor-Leste. Durante tinan 10 populasaun Timor-Leste aumenta 16.5%. nune’e, númeru ema moris iha pobreza aumenta.
Redusaun taxa pobreza nasionál nudár progresu importante ba povu no nasaun Timor-Leste. Maibé, rezultadu ida ne’e la signifika katak problema pobreza rezolve ona ka família sira hotu hetan benefísiu husi dezenvolvimentu ho maneira iguál. Taxa pobreza nasionál fó vizaun jerál, maibé presiza analiza mós distribuisaun pobreza, dezigualdade, rendimentu família, oportunidade servisu no asesu ba nesesidade bázika. Situasaun ida ne’e importante atu komprende se progresu ekonómiku lori benefísiu ba populasaun tomak ka benefísiu sira konsentra liu iha grupu balu.
Pobreza rurál no urbana: diferensa ne’ebé kontinua boot
TLSLS 2024 hatudu katak disparidade entre área rurál no urbana kontinua boot. Iha 2024, taxa pobreza iha área rurál 44,45%, kompara ho 18,43% iha área urbana. Ida ne’e signifika katak ema ne’ebé hela iha área rurál enfrenta pobreza ne’ebé grave liu kompara ho ema ne’ebé hela iha área urbana.
Tuir estimativa, ema na’in 523,000 ne’ebé moris iha situasaun pobreza, husi númeru ne’e, ema na’in 449,000, ka besik 86%, hela iha área rurál. Dadus ida ne’e hatudu katak pobreza iha Timor-Leste iha disparidade jeográfika ne’ebé klaru. Taxa pobreza iha área rurál la’ós de’it aas liu duké iha área urbana, maibé maioria ema sira ne’ebé moris iha situasaun pobreza mós hela iha área rurál.
Diferensa ida ne’e presiza hetan atensaun espesífika husi Governu, Parlamentu Nasionál no parseiru dezenvolvimentu sira. Polítika públika tenke haree ba obstákulu estruturál ne’ebé limita família rurál atu hadi’a sira nian moris, inklui falta oportunidade servisu, produtividade agrikultura ne’ebé ki’ik, asesu limitadu ba merkadu, transporte ne’ebé karu, infraestrutura ne’ebé seidauk sufisiente no asesu ba servisu báziku ne’ebé la hanesan iha fatin hotu. Ita mós presiza fó atensaun katak pobreza ne’ebé tun iha area urbana mós kontribui maka’as husi despeza públiku ne’ebé barak liu mai husi levantamentu Fundu Petrolíferu, Fundu ne’ebé ameasa atu hotu durante dékada ida tuir mai ka sedu liu.
Maibé, diferensa entre área rurál no urbana la bele diskute de’it husi lokálizasaun maibé presiza analiza mós fonte rendimentu, tipu empregu, produtividade, kustu moris, propriedade no asesu ba rekursu produtivu. Análize ne’ebé fahe dadus tuir munisípiu, seksu, idade, grupu rendimentu no tipu atividade ekonómika sei bele ajuda identifika grupu sira ne’ebé presiza apoiu prioritáriu no polítika saida mak bele responde ba sira nian nesesidade.
Pobreza la’ós de’it problema individuál ka família ida-idak nian situasaun sósiu ekonómiku maibé mós iha relasaun ho estrutura ekonómika, distribuisaun oportunidade, asesu ba servisu públiku no orientasaun investimentu estadu. Tanba ne’e, hamenus pobreza presiza polítika ne’ebé la limita ba asisténsia temporária, maibé hametin kapasidade família no komunidade atu hetan rendimentu sustentável no asesu ba nesesidade bázika.
Dezigualdade ekonómika aumenta maski pobreza tun
Aleinde redusaun taxa pobreza, TLSLS 2024 hatudu katak dezigualdade ekonómika aumenta. Koefisiente Gini, indikadór estatístiku ne’ebé uza atu sukat dezigualdade iha distribuisaun, aumenta husi 0,31 iha 2014 ba 0,36 iha 2024. Iha indikadór ida ne’e, valór besik zero hatudu distribuisaun ne’ebé iguál liu, enkuantu valór besik ida hatudu dezigualdade ne’ebé aas liu. Aumentu 0,05 pontu Gini hatudu katak dezigualdade iha distribuisaun konsumu aumenta durante períodu ne’e.
Situasaun ida ne’e hatudu katak redusaun pobreza no redusaun dezigualdade la’ós rezultadu ne’ebé automatikamente akontese hamutuk. Pobreza bele tun, maibé se aumentu konsumu ka rendimentu la akontese ho ekuidade, diferensa entre grupu sira iha sosiedade bele sai boot liu tan.
Maibé, Koefisiente Gini de’it la deskreve kauza dezigualdade ka identifika grupu sira ne’ebé hetan benefísiu boot liu husi dezenvolvimentu. Atu komprende dinámika ida ne’e, presiza analiza distribuisaun konsumu tuir grupu rendimentu, diferensa entre área rurál no urbana, fonte rendimentu, empregu, transferénsia sosiál no asesu ba rekursu ekonómiku. Análize ne’e tenke mós haree ba distribuisaun benefísiu husi despeza públika, investimentu privadu no oportunidade ekonómika.
Ba La’o Hamutuk, avaliasaun dezenvolvimentu la bele haree de’it taxa kreximentu PIB ka redusaun taxa pobreza nasionál. Presiza hatene se mak hetan benefísiu husi kreximentu, se mak kontinua hela iha kotuk no oinsá polítika públika bele hamenus dezigualdade. Governu no INETL tenke publika análize desagregadu no informasaun metodolójiku ne’ebé klaru, atu sosiedade bele komprende no avalia mudansa ne’ebé akontese. Presiza mós nota katak, presiza uza Gini atu halo komparasaun maibé menus ema riku sira iha Timor-Leste mak partisipa iha peskiza ida ne’e, nune’e la dun iha reprezentasaun signifikante ruma.
Progresu iha servisu báziku tenke akompaña ho kualidade no sustentabilidade
TLSLS 2024 mós hatudu progresu iha asesu ba infraestrutura bázika. Entre 2014 no 2024, persentajen populasaun ne’ebé la iha asesu ba eletrisidade tun husi 27,9% ba 1,7%. Persentajen populasaun ne’ebé la iha asesu ba bee hemu seguru tun husi 25,4% ba 9,1%, enkuantu persentajen ne’ebé la iha asesu ba saneamentu adekuadu tun husi 39,6% ba 24,4%. Iha períodu hanesan, persentajen populasaun ne’ebé hela iha uma ne’ebé relatóriu konsidera adekuada aumenta husi 22,4% ba 42,6%.
Progresu hirak ne’e importante ba hadi’a kondisaun moris, maibé dadus kona-ba asesu la signifika automatikamente katak servisu hirak ne’e iha kualidade di’ak, funsiona durante tempu tomak, kustu asesivel ka sustentável. Família sira bele iha ligasaun eletrisidade, maibé kontinuidade fornesimentu no kustu atu selu ba eletrisidade mós afeta sira nian moris – liu-liu folin atu selu ba eletrisidade sa’e liu tan bainhira Timor-Leste sofre rai naruk fiskál. Hanesan mós, asesu ba fonte bee la garante katak bee seguru no sufisiente ho maneira sustentavel.
Tanba ne’e, polítika públika labele limite de’it ba infraestrutura ne’ebé harii ka númeru uma-kain ne’ebé hetan asesu, maibé mós kualidade, estavel, sustentavel, kustu no manutensaun servisu. Informasaun kona-ba ezekusaun orsamentál, kustu operasaun, rezultadu no benefisiáriu tenke disponivel ba públiku, atu permite komunidade no Parlamentu Nasionál monitoriza prestasaun servisu.
Iha setór enerjia, dependénsia ba kombustivel solar husi importasaun no kustu operasaun ba sistema eletrisidade presiza hetan análize transparente. Investimentu iha enerjia renovavel, efisiénsia enérjetika no manutensaun rede tenke sai parte husi estratéjia nasionál ne’ebé buka hametin seguransa enérjetika no hamenus vulnerabilidade ba mudansa iha folin importasaun. Polítika ne’e mós presiza konsidera kapasidade família atu selu no kustu tomak durante tempu naruk.
Iha setór bee, asesu ba fonte bee la garante katak komunidade hetan bee seguru no sufisiente, estavel no sustentavel. Mudansa klimátika, udan ne’ebé la regulár, infraestrutura limitadu no jestaun rekursu bele aumenta komunidade nian vulnerabilidade. Tanba ne’e, protesaun bee-matan, rekolla no armazenamentu bee-udan, manutensaun ba sistema abastesimentu no monitorizasaun kualidade bee tenke sai prioridade. Planeamentu ba bee no enerjia mós tenke iha koordenasaun di’ak, liu-liu bainhira hasai bee husi rai ne’ebé depende ba eletrisidade.
Pobreza rurál no nesesidade atu hametin ekonomia doméstika
Agrikultura iha papél importante iha família rurál sira nian moris, seguransa ai-han no ekonomia nasionál. Tuir Organizasaun Nasoins Unidas ba Ai-han no Agrikultura (FAO), agrikultura kontribui 16,7% ba Produtu Internu Brutu (PIB) iha 2023 no sai fonte moris ba parte boot husi populasaun. FAO mós hatudu katak produtividade agrikultura kontinua ki’ik, ho obstákulu ne’ebé inklui asesu limitadu ba ekipamentu, irrigasaun, merkadu no ligasaun valór produtu. Tuir konta nasionál INETL, agrikultura kontribui 20.4% iha 2025.
Maibé, kontribuisaun agrikultura ba PIB la signifika katak agrikultór ki’ik sira hetan rendimentu adekuadu ka katak família rurál sira hotu iha seguransa ai-han. Produtór sira presiza asesu ba bee no irrigasaun, ekipamentu, asisténsia téknika, armazenamentu, transporte, kréditu ne’ebé apropriadu no merkadu ne’ebé justu.
Investimentu públiku tenke responde ba nesesidade hirak ne’e, la’ós liu de’it husi projetu infraestrutura boot, maibé mós liu husi apoiu prátiku ba agrikultura familiár no negósiu lokál. Aumenta produtividade, hamenus lakon produtu antes, durante no hafoin koleta, hadi’a ligasaun entre produtór no merkadu, no dezenvolve prosesamentu produtu iha rai-laran bele ajuda aumenta rendimentu família no kria oportunidade servisu.
Governu presiza mós konsidera oinsá polítika komérsiu, importasaun, transporte no infraestrutura sira bele afeta produtór lokál sira, parte sira interesada halo kampaña no edukasaun populár hodi sosa no konsumu produtu lokál atu kontribui ba hetan solusaun signifikante ba dezafiu existente. Investimentu iha produsaun doméstika tenke akompaña ho apoiu tékniku, asesu merkadu no planeamentu ne’ebé permite agrikultór sira hetan benefísiu husi sira nian produtu. La ho medida hirak ne’e, aumentu investimentu la garante katak produsaun aumenta ka rendimentu família sai di’ak liu tan.
Pobreza la’ós problema rendimentu de’it , maibé iha relasaun ho nutrisaun, saúde, edukasaun, bee hemu seguru, saneamentu no uma ne’ebé seguru ne’ebé bele influensia kapasidade família sira atu aprende, servisu no partisipa iha vida públika. Tanba ne’e, polítika publika kontra pobreza presiza iha estratéjia integradu, ho prioridade ba komunidade rurál no família sira ne’ebé enfrenta falta nesesidade bázika oioin. Programa sira tenke dezenvolve ho partisipasaun komunidade, inklui feto, joven, ema ho defisiénsia no grupu sira ne’ebé normálmente menus asesu ba prosesu desizaun.
OJE 2027 no Fundu Petrolíferu: rekursu públiku tenke transforma ekonomia
Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nudár instrumentu importante atu uza rekursu públiku ba hadi’a povu nian moris. Proposta OJE 2027 ho montante biliaun $2.6 ne’ebé agora daudaun iha prosesu apresiasaun parlamentár no tuir kalendáriu sira durante fulan outobru no novembru sei halo audiénsia parlamentár no komisaun sei relatóriu paresér antes diskusaun iha plenária parlamentár.
Maibé, montante orsamentu de’it seidauk garante ba redusaun pobreza se despeza sira la ajuda atu aumenta produtividade, rendimentu família no oportunidade servisu. Parlamentu Nasionál no parte interesada sira labele avalia de’it montante hira mak Governu husu atu gasta, maibé mós diskute atu gasta oinsá, sé mak hetan benefísiu, no rezultadu ne’e sustentável ka lae.
Programa prinsipál sira tenke publika objetivu ne’ebé bele sukat, liña baze, benefisiáriu, prazu, kustu, entidade responsavel no indikadór husi rezultadu sira. Informasaun kona-ba ezekusaun orsamentál no rezultadu tenke disponivel ho regularidade no iha formatu ne’ebé públiku bele asesu. Ida ne’e permite Parlamentu, parte interesada hotu no komunidade sira bele diskute rekursu públiku bele prodús mudansa real iha povu nian moris ka lae.
Fundu Petrolíferu nudár patrimóniu nasionál ne’ebé depende ba rekursu naturál ne’ebé la renovavel. Tanba ne’e, nian utilizasaun tenke trata tuir sustentabilidade fiskál, benefísiu sosiál no ekonómiku, kapasidade produtiva ne’ebé harii no direitu jerasaun sira iha futuru. Se despeza públika kontinua depende ba rendimentu no mehi petróleu la ho diversifika ekonomia doméstika, aumenta produtividade no kria servisu ne’ebé dignu, Timor-Leste sei kontinua vulneravel ba hapara reseita petróleu.
Rekursu naturál ne’ebé limitadu tenke transforma ba kapasidade produtiva, seguransa ai-han, servisu públiku ne’ebé di’ak no ekonomia doméstika ne’ebé forte. Investimentu tenke diskute tuir kustu no benefísiu iha tempu naruk, impaktu ambientál, distribuisaun benefísiu no kapasidade instituisaun atu garante manutensaun. OJE 2027 indika despeza boot ba fantazia petrolífera, liuliu iha 2028 no tinan sira tuir mai. Ita bele buka dalan di’ak liu atu hadi’ak familia kiak sira nia moris.
Tanba ne’e, La’o Hamutuk husu ba Governu no Parlamentu Nasionál atu trata OJE 2027 bazeia ba evidénsia, nesesidade komunidade no atu atinje rezultadu ne’ebé bele sukat. Investimentu iha agrikultura, bee, saneamentu, enerjia renovavel, saúde no edukasaun tenke responde ba povu nian nesesidade no iha planu ba manutensaun. Parseiru dezenvolvimentu sira mós tenke koordena ho prioridade nasionál, evita duplikasaun projetu no hametin kapasidade nasionál, la’ós kria dependénsia ba projetu ne’ebé para bainhira finansiamentu remata.
Konkluzaun
Redusaun taxa pobreza nasionál husi 48,4% ba 37,0% entre 2014 no 2024 nudár progresu importante ba Povu no Nasaun Timor-Leste, maske kontinua ho pobreza ne’ebé as liu iha nasaun sira iha membru ASEAN sira seluk. Maibé, taxa pobreza rurál ne’ebé aas, dezigualdade iha distribuisaun konsumu ne’ebé aumenta no dezafiu iha servisu báziku hatudu katak luta kontra pobreza tenke kontinua.
Ba La’o Hamutuk, prioridade mak transforma progresu estatístiku ba mudansa ne’ebé família sira sente iha sira nian moris loro-loron. Ida ne’e presiza polítika públika ne’ebé bazeia ba evidénsia, investimentu ne’ebé responde ba nesesidade komunidade sira nian, apoiu ba ekonomia produtiva doméstika no jestaun prudente ba Fundu Petrolíferu.
Susesu dezenvolvimentu tenke sukat husi aumenta rendimentu família, hametin seguransa ai-han, servisu ne’ebé dignu no asesu ba eletrisidade, bee no saneamentu ne’ebé seguru no sustentável. Objetivu la’ós de’it atu hamenus taxa pobreza iha estatístika, maibé atu garante katak ema hotu iha oportunidade atu moris ho dignidade no patrimóniu nasionál serve ba interese públiku no jerasaun sira tuir mai.












