La’o Hamutuk apresia esforsu Governu nian iha elaborasaun proposta OJE ba 2027, inklui Konsulta Sidadania iha munisípiu hotu to’o aprezentasaun proposta OJE ba Parlamentu Nasionál 2027, no hala’o seminariu Jornada Orsamentál. Maibé, presiza hadia’ prosesu konsultasaun atu garante partisipasaun públika ne’ebé efetiva no reflete ba prioridade povu nian.
Publikasaun dokumentu PPL no livru (OJE) 2027 seidauk garante asesu públiku ne’ebé kompletu no fasil, tanba dokumentu balun difísil atu asesu no iha inkonsisténsia. Ministériu Finansa no Parlamentu Nasionál tenke garante katak dokumentu orsamentál publika iha tempu sufisiente no fasil atu asesu, atu sidadaun no sosiedade sivíl bele analiza no fó kontribuisaun.
La’o Hamutuk mós preokupa ho diferensa iha projesaun levantamentu Fundu Petrolíferu entre Tabela 60, iha Livru Relatóriu Orsamentál, no Tabela 5, iha Livru Elementus Informativu, Volume I. Governu presiza esplika no rezolve diferensa ida ne’e atu garante informasaun orsamentál ne’ebé konsistente no bele fiar. Preokupasaun prinsipál sira seluk kona-ba Proposta Lei OJE 2027 mak hanesan tuir mai;
Sustentabilidade Fiskál no Fundu Petrolífeiru
Iha Proposta OJE 2027, reseita ba OJE sei depende maka’as ba Fundu Petrolífeiru, enkuantu reseita doméstika kontribui de’it parte ki’ik ba orsamentu. Maske nune’e despeza estadu kontinua aumenta, inklui saláriu no vensimentu, ne’ebé sa’e husi tokon $487 ba tokon $523, no despeza totál projeta sa’e to’o 12% kompara ho OJE 2026. Situasaun ida ne’e hatudu katak konsolidasaun fiskál seidauk rezolve problema estruturál sira.
La’o Hamutuk mós preokupa ho Proposta do Lei OJE iha Artigu 5 sobre Dívida Públiku, ne’ebé husu atu autoriza Governu hodi halo empréstimu públiku to’o biliaun $1.600 hodi finansia infraestrutura, atividade petróleu no gás inklui, atividade sira seluk hodi garantia ekonomia Timor-Leste. Dívida ho montante boot no prazu naruk bele aumenta risku fiskál no hatodan jerasaun futuru se investimentu sira la prodús retornu ekonómiku ne’ebé klaru.
Kreximentu Ekonómiku no Diversifikasaun Ekonomia
Maski projesaun kreximentu PIB hatudu 4,3% iha 2026 no sei sa’e ba 4,6% iha 2027, kreximentu ida ne’e seidauk prova ekonomia nasionál produtiva, inkluziva no sustentável. Governu presiza haree mós indikadór sira seluk hanesan; kriasaun empregu, produtividade setór privadu, pobreza, inflasaun, balansu komérsiu no kapasidade kompra família sira, La’o Hamutuk konsidera Timor-Leste nian kreximentu PIB la sufisiente bainhira indikadór sósiu ekonómiku seluk la hatudu progresu.
Relatóriu Komérsiu Esternu 2025 hatudu défise komersiál sasán liu tokon $900, ne’ebé reflete dependénsia maka’as ba produtu importadu. Entretantu, Taxa dezempregu 1,6%–1,8% iha 2025, maibé partisipasaun forsa traballu 30,5% de’it, maioria traballadór iha setór informál no la tama iha estatístika dezempregu, empregu formál limitadu, liu-liu oportunidade aborsaun ba foinsa’e sira.La’o Hamutuk preokupa katak prioridade orsamentál kontinua orienta ba atividade petróleu no Greater Sunrise, enkuantu setór produtivu hanesan agrikultura, peskas, turizmu, indústria manufatura no empreza ki’ik no médiu seidauk hetan investimentu adekuadu. Maski despeza estadu iha investimentu setór Ekonomia Azúl sa’e to’o tokon $492, maibé programa espesífiku ba ekonomia azúl to’o de’it 3%, no kuaze 55% mak aloka ba setór petróleu no gas maske atividade mina-rai no gás la’ós parte husi ekonomia azúl.
Reseita Estadu, Seguransa Ai-han no Investimentu Estratéjiku
La’o Hamutuk apresia esforsu Governu nian atu reforma sistema impostu hodi aumenta reseita doméstika. Maibé, introdusaun Impostu Valór Akresentadu (IVA) no impostu seletivu presiza iha avaliasaun kle’an atu evita todan ba família vulnerável sira ho rendimentu ki’ik.
Ami preokupa katak proposta OJE ba 2027, setór estratejiku sira ne’ebé bele ajuda kontribui ba diversifikasaun ekonomika hotu totál hetan de’it 18%, bele hetan informasaun no dadus iha submisaun. Setór estratejiku hirak ne’e, loloos tenke simu oportunidade finansiál husi Fundu Petroliferu hodi bele transforma ekonomia atuál ba diresaun ida ne’ebé sustentavel.
Iha Proposta OJE 2027, agrikultura hetan de’it 2,1% husi alokasaun orsamentál, enkuantu finansiamentu resposta ba mudansa klimátika mós limitadu. Maski Governu rekoñese importánsia husi agrikultura, seidauk hatudu prioridade ne’ebé sufisiente iha asaun konkretu. Resposta ba problema estruturál sira labele limita de’it husi subsidiu temporariu.
Pandemia COVID-19 no konflitu iha Médiu Oriente iha 2026, inklui risku aumentu folin ai-han, hatudu vulnerabilidade Timor-Leste nian tanba depende ba merkadu internasionál.
Projetu Tasi Mane, Greater Sunrise no Fundu Infraestrutura
La’o Hamutuk preokupa viabilidade ekonómika, retornu finanseiru no impaktu Projetu Tasi Mane no atividade petróleu sira seluk. Maski Governu gasta ona despeza balun, benefísiu sustentável ba ekonomia no povu seidauk klaru.
Iha Proposta OJE 2027, MPRM propoin alokasaun signifikativa ba atividade sira relasiona ho Greater Sunrise, inklui tokon $193,5 ba negosiasaun no estudu dezenvolvimentu, tokon $38,35 ba estudu tékniku pipeline ba Natarbora, no montante seluk ba estudu Kampu Bayu-Undan no Projetu Tasi Mane, inklui programa sira seluk ne’ebé MPRM propoin iha Proposta OJE 2027.
Fundu Infraestrutura mós presiza planeamentu realistíku. Despeza ne’ebé propoin ba 2027 tokon $327, no projesaun ba 2028 aumenta maka’as to’o biliaun $1.807. La’o Hamutuk preokupa katak montante boot bele sai risku se instituisaun sira la iha kapasidade atu planeia, ezekuta no monitoriza projetu ho kualidade, transparénsia no responsabilidade.
Rekomendasaun
Bazeia ba preokupasaun sira ne’ebé temi iha leten, La’o Hamutuk rekomenda ba Governu no Parlamentu Nasionál atu konsidera no hala’o medida sira tuir mai:
- Hadi’a transparénsia no partisipasaun públika. Publika dokumentu orsamentál hotu-hotu iha tempu sufisiente, kompletu, konsistente no fasil atu asesu, no garante oportunidade sufisiente ba publiku interesada no sosiedade sivíl atu analiza no fó kontribuisaun antes foti aprovasaun finál globál.
- Hametin sustentabilidade fiskál no jestaun Fundu Petróleu. Estabelese estratéjia fiskál ne’ebé klaru no bele sukat, hodi hamenus dependénsia ba Fundu Petróleu, aumenta reseita doméstika no asegura katak despeza Estadu tuir kapasidade finanseira nasaun nian iha tempu naruk.
- Revee ho rigor proposta dívida públika to’o tokon $1.6. Antes fó autorizasaun, avalia kapasidade Estadu atu selu fila-fali empréstimu, kustu finanseiru, risku no retornu ekonómiku no sosiál, liu-liu ba atividade petróleu no gás, atu evita risku fiskál no todan ba jerasaun sira iha futuru.
- Garante despeza ba projetu estratéjiku sira ho avaliasaun independente. Antes halo despeza públika boot ba Projetu Tasi Mane, Greater Sunrise no atividade estrativa sira, liu-liu iha 2027 no 2028, Governu presiza publika estudu viabilidade, kustu totál, fonte finansiamentu, investidór, retornu esperadu no risku ambientál no sosiál. Desizaun kona-ba investimentu tenke bazeia ba evidénsia ne’ebé transparente no komparasaun ho alternativa sira ne’ebé bele fó benefísiu sustentável ba povu.
- Garante reforma tributária ne’ebé justu. Antes introdús Impostu Valór Akresentadu (IVA) no impostu seletivu, avalia impaktu ba família vulnerável sira, liu-liu família ho rendimentu ki’ik, no prepara medida atu proteje sira nian asesu ba ai-han nutritivu no nesesidade bázika.
- Prioritiza seguransa ai-han no reziliénsia hasoru mudansa klimátika. Aumenta investimentu iha produsaun ai-han lokál, irrigasaun, jestaun bee, peskiza agríkola, infraestrutura no apoiu ba agrikultór sira, atu hamenus vulnerabilidade ba merkadu internasionál no mudansa folin ai-han.
- Rediresiona investimentu ba diversifikasaun ekonomia no empregu sustentável. Hametin setór agrikultura, peska, turizmu, indústria no empreza ki’ik no médiu, hodi aumenta produsaun lokál, kria oportunidade servisu, hamenus dependénsia ba importasaun no harii baze ekonómika ne’ebé sustentável liu.

















