20 August 2020

Hatene Impaktu Husi Atividade Umanu ba Mudansa Klimátika

Saida mak Mudansa Klimátika?

Mudansa Klimátika mosu tanba rezultadu husi atividade umanu nian. Emisaun gàs estufa mak kauza temperatura sai aas, no bele estraga estabilidade ekolojiku ne’ebé too ohin sai hanesan fonte moris ba ema no natureza.

Maioria husi gàs estufa ne’ebé kontribui ba mudansa klimátika kompostu husi karbon dioksida no metana (bele haree mós ba ita nia artigu blog husi tinan 2009). Bainhira montante gàs estufa sai maka’as, gàs hirak ne’e sai hanesan manta iha mundu leten ne’ebé hasa’e temperatura iha okos. Gàs estufa ne’e prevene manas atu sai.

Gàs estufa kompostu husi tipu gàs oi-oin, inklui karbon dioksida no metana. Bainhira ema ka kompañia sunu carvão (batubara), mina-rai ka gàs natural, karbonu (suar) sei sa’e ba kalohan. Kontribuisaun seluk mai husi sistema agrikultura (hakiak animal) iha eskala boot, no sistema transportasaun ne’ebé depende ba petrolíferu ka gàs, hanesan aviaun no karreta, hirak ne’e mós kontribui maka'as ba emisaun gàs estufa.

Ita nia sistema ekolojiku iha kapasidade atu simu gàs estufa ho montante ki’ik. Ai-horis iha rai laran no iha tasi laran bele ‘kaptura’ karbonu, maibé bainhira ema estraga ai laran, ka estraga ai-horis sira iha tasi laran no aumenta produsaun gàs estufa refere, ninia impaktu mak temperatura mundiál sa’e.

Ho nune’e, liu husi hamenus ita nia dependénsia ba petrolíferu no indústria, transportasaun, no sistema agrikultura sira ne’ebé fó emite gàs estufa barak, ita bele hamenus emisaun karbonu no methane no la estraga klima.

Saida mak impaktu husi Mudansa Klimátika? La’ós temperatura de’it!

Nudár rezultadu husi atividade sira ne’ebé hamosu emisaun estufa, temperatura iha mundu tomak aumenta grau 1°C kompara ho tempu anterior produsaun industrial (tinan 1880), no sei nafatin kontinua.

Se karik ita falta atu foti asaun, temperatura bele sai to’o grau 3.2 ka liu iha tinan 2100 kompara ho periodu anterior produsaun industrial; situasaun ida ne’e sei hamosu mudansa piór tebes iha mundu tomak.

Illa ki’ik sira, no nasaun sira ne’ebé depende ba setór agrikultura, ka nasaun iha rejiaun besik liu iha liña equator (khatulistiwa) hanesan Timor-Leste, sai vulneravel liu ba impaktu husi mudansa klimátika.

Maski mudansa temperatura ida ne’e ladún boot, mudansa ki’ik de’it bele fó impaktu maka’as. Mudansa klimátika bele halo mudansa ba udan (la mai tuir tempu), no bele hamosu inundasaun (bee sa’e) aumenta maka'as, no tempu maran (bailoro) bele mós dura ba tempu kleur. Mudansa klimátika bele mós estraga ba ai laran ka inséndiu, hanesan ezemplu ne’ebé akontese ona iha floresta Amazon, floresta Kalimantan, no floresta Australia. Impaktu ida tan mak tasi sai aumenta aas liu; nee sei fó impaktu negativu ba disponibilidade bee mós, no fó ameasa ba komunidade ne’ebé hela besik iha tasi ibun.

Ema balu hanoin katak emisaun kontamina de’it iha udan. Maibé kuaze 25% husi emisaun karbonu mós kontaminadu iha tasi laran. Impaktu husi kontaminasaun ne’e mak rezulta nivel ásidu aumenta maka'as. Ita nia rekursu tasi nian, hanesan ikan, ahu ruin, no animal tasi nian sira susar tebes atu bele moris iha kondisaun ho nivel ásidu aas.

Impaktu boot seluk ne’ebé akontese bainhira laiha ona estabilidade ekolojiku mak fó ameasa boot no rezulta impaktu negativu ba ita nia seguransa ai han, ita nia saúde, no bele mós hamosu dezastre ne’ebé kauza husi mudansa ida ne’e sei halo ita nia jerasaun foun sai vítima ba mudansa klimátika.

Hasoru fenómenu mudansa klimátika presiza asaun polítika forte. Ita boot bele lee La’o Hamutuk nia perspetiva kona ba solusaun ba mudansa klimátika iha versaun artigu kompletu iha ne’e.