08 March 2013

TL nia riku soin: ba pasadu ka futuru?

Iha 5 Marsu 2013, NGO Belun organiza workshop ida iha Salaun Delta Nova, Dili, hodi lansa sira nia relatóriu peskiza kona-ba impaktu sosiál husi prosesu administrasaun pensaun ba veteranu sira, husi peskizadór Constantino Brandão husi Belun (English ka Tetun). Iha okaziaun ida ne’e, iha painél diskusaun no mós sesaun aprezentasaun hosi Juvinal Dias, peskizadór La’o Hamutuk kona-ba Impaktu Nasionál husi Benefísiu ba Antigu Kombatente sira (PDF Tetum ka English, Powerpoint Tetum ka English).
 

La’o Hamutuk aprezenta katak 95% hosi despeza estadu nian, inklui pensaun veteranu nian, mai hosi rekursu petrolíferu ida ne’ebé la sustentável. Timor-Leste nia rekursu rasik la barak atu bele finansia atividade estadu nian ba tempu naruk, nune’e bainhira estadu prioritiza setór ida, nune’e setór sira seluk lakon rekursu.

Iha tinan 2013, Governu aloka tokon $96 ba pensaun veteranu sira nian, gastu ida ne’e nia kreximentu lalais liu kompara ho despeza estadu nian ba setór edukasaun no saúde. Entre 2008 to’o 2012, maizumenus Governu aloka ona tokon $199 ba pensaun no bolsu estudu ba veteranu sira, tokon $24 ba projetu emerjénsia veteranu sira hetan, no tokon $14 ba seremonia, cemeterio no muzeu rezisténsia. Aleinde ida ne’e, entre 2010 to 2012, liu projetu infrastrutura atus ida ho nia valor maizumenus tokon $78 mak benefisia ona veteranu sira. 

Iha dokumentu internal hosi Ministériu Finansas nian ne’ebé La’o Hamutuk hetan, hatudu katak Governu halo hela projesaun atu selu veteranu sira no sira nia oan to’o tinan 2122. Dokumentu ne’e ilustra ho kazu referénsia ida katak Governu sei gastu biliaun $2.8 hosi total riku-soin Timor-Leste hodi selu pensaun ba veteranu sira. Nune’e bainhira númeru veteranu sira ne’e aumenta, no iha mudansa ba nivel saláriu mínimu nian, Governu sei gasta maizumenus biliaun $7 ka liu ba veteranu sira. Ministériu Finansas estimatiza katak Timor-Leste nia riku soin petróleu tomak maizumenus biliaun $26.

Situasaun ne’ebé Timor-Leste enfrenta mak, nivel inflasaun iha Timor-Leste sa’e maka’as, maizumenus 11% durante tinan 2012. Timor-Leste besik laiha kriasaun ekonomia rai-laran ida atu bele absorve gastu husi estadu ne’ebé sirkula iha rai-laran.

Aleinde inflasaun, Timor-Leste mós nia rekursu naturais limitadu tebe-tebes, iha dékada oin mai, ita nia kampu mina-rai Bayu-Undan no Kitan laiha ona. Iha dékada ida ne’e populasaun Timor-Leste mós aumenta, labarik sira ne’ebé foin moris hafoin 1999 sei tama ba kampu laboral, no Timor-Leste presiza rekursu atu finansia atividade estadu inklui selu ba dezenvolvimentu fíziku no umanu, transferénsia públiku inklui atu selu nia tusan ne’ebé ita hahú halo dezde 2012 liu ba.

Iha kazu ne’ebé ekstrimu liu mak, dezde 2010-2012 nivel despeza orsamentu estadu nian sa’e 31%/tinan, no ita nia reseita doméstiku no retornu investimentu Fundu Petrolíferu nafatin ki’ik. Situasaun ida ne’e mak karik la’o hela de’it, ita nia Fundu Petrolíferu sei maran iha 2020. Karik mina-rai maran tiha, saida mak Timor-Leste bele uza atu selu veteranu sira iha futuru? Di’ak liu atu investe atu eduka ita nia oan duke gasta ba antigu kombatante sira.

La’o Hamutuk sujere atu polítika transferénsia ba veteranu sira tenke bazeia ba situasaun ekonómiku rai laran, katak sei fó benefísiu ba ekonomia rai laran hodi la hamosu inflasaun ida ne’ebé boot hodi fó naha todan ba sira ne’ebé kiak no la’ós parte hosi benefisiariu sira.

No comments:

Post a Comment