14 March 2021

Identidade Úniku (UID) hahú halo konsultasaun

  Link to this blog in English  

 Iha Janeiru 2021, ekipa tékniku husi Instituisaun Públiku Teknolojia no Informasaun Timor-Leste “TIC Timor” fahe ezbosu Planu estratéjia kona-ba sistema Identidade Úniku (UID) ho konsultasaun limitadu.  Maske La’o Hamutuk hola parte iha prosesu konsultasaun ne’e, TIC husu ami atu labele fahe ezbosu planu ba públiku. Presidensia Konsellu Ministru konvida La’o Hamutuk no organizasaun seluk hodi partisipa konsultasaun públiku iha loron 19 Fevreiru, no ami kontinua ho hakerek submisaun.  TIC responde ho karta detalladu, maibé sira husu ami atu la publika sira nia resposta iha internet.

Pontu importante husi La’o Hamutuk nia submisaun mak: 

  • Kualkér sistema identifikasaun tenke respeita privasidade, liberdade espresaun no informasaun, inklui direitu sira seluk ne’ebé garantia husi Konstituisaun RDTL no tratadu internasionál direitu umanus. Tenke sér iha konsultasaun públiku ne’ebé luan, no sistema ne’e (sei iha) tenkesér estabelese liuhosi Lei Parlamentár.

  • Medidas efetivu tenke asegura katak kolesaun dadus hotu seguru, ne’e katak hacker no mós ema seluk ne’ebé laiha autorizasaun sei labele lee no modifika dadus sira ne’e. Tenke respeita ema nia privasidade, dadus biometriku, no dadus sira seluk iha sistema UID labele liga ho informasaun husi posting iha Facebook, atividade telemovel, GPS ou fonte seluk hodi viola ema nia privasidade no fornese lukru ba kompañia sira.

  • Relembra dezafiu atu mantén rede internet no sistema dadus iha Timor-Leste, ami preokupa katak asesu ba servisu sira ligadu ba iha sistema ne’e bele problema sei kuandu sistema UID ne’e rasik hasoru fallansu iha nia ekipamentu, software erru, falta eletrisidade ou internet ou interrupsaun sira seluk. Sistema ID ho teknolojia mínimu, hanesan kartaun eleitorál, ne’e sei konfiavel liu iha kontextu atuál Timor-Leste nian.

  • Povu Timor-Leste hatene husi sira nia esperiénsia pesoál oinsá moris iha regime koloniál no okupasaun nia okos ne’ebé oprime nia povu. Ohin loron, povu Timor-Leste moris iha sistema demokrasia nia laran ho respeita direitu umanus no lideransa sira iha intensaun di’ak ukun tuir estadu de direitu. Maske nune’e, hanesan esperiénsia Myanmar agora ne’ebé hatudu hela, sei la hanesan ne’e beibeik. Ami preokupa katak sistema hanesan ne’e bele fó oportunidade ba represaun ne’ebé fasil no efetivu liu.

  • Povu barak, espesífiku iha area rural, seidauk iha koñesimentu di’ak kona-ba liafuan no konseitu tékniku no jurídiku ne’ebé sai baze ba implementasaun sistema UID. Sira nia direitu ba privasidade no konsentimentu voluntáriu tenke hetan protesaun.

  • Bainhira povu hatene katak estadu iha kapasidade atu liga sira nia komportamentu personal ho asesu ba servisu públiku, bele hamenus sira nia vontade atu koopera no onestu ba census no survey sira seluk ne’ebé bele ajuda autoridade sira rekolla faktu hodi orienta formula polítika.

  • Konkluzaun, ami fiar katak risku husi projetu boot liu duke nia benefísiu ba povu no husu Governu atu buka forma seluk hodi hadi’ak jestaun dadus ne’ebé laiha poténsia atu ameasa direitu no nesesidade povu nian.

No comments:

Post a Comment