08 December 2022

Rezultadu husi COP27: Fundu Indenizasaun sei realiza, maibé emisaun gás estufa sei kontinua nafatin

Fundu indenizasaun (Loss and Damage Fund) ba buat ne’ebé lakon ka hetan estragu nudár rezultadu mudansa klimátika sai ona tópiku manas ida iha konferénsia COP27 ne’ebé foin remata. Tanba sá mak asuntu ne’e mosu, no razaun saida mak nasaun balun ezije hela ba fundu espesiál ida?

Iha fulan Novembru, reprezentante husi nasaun 140 liu hasoru malu iha konferénsia COP27 iha nasaun Ejitu. COP27 mak hanesan konferénsia alto nivel Nasoins Unidas nian, no membru ba konferénsia ne’e kompostu husi governu hirak ne’ebé asina no sai ona membru UNFCCC (United Nations Framework Convention on Climate Change), inklui Timor-Leste. Mandatu husi Konferénsia ne’e atu deside prosesu ka mekanizmu sira atu responde ba krize klimátika. Konferénsia ida ne’e remata iha dia 20 de Novembru ho konkordánsia istóriku ida, atu kria fundu espesiál atu selu kustu impaktu dezastre ne’ebé akontese nudár rezultadu mudansa klimátika iha nasaun sira ne’ebé foin dezenvolve-an.

Molok konferénsia ida ne’e komesa, reprezentante husi nasaun foin dezenvolve-an balun promove ideia indenizasaun ba buat ne’ebé lakon ka hetan estragu. Dezde konferénsia COP26 tinan kotuk, mundu tomak observa duni impaktu maka’as husi mudansa klimátika - inklui inundasaun iha Pakistaun oho liu husi ema na’in 1,700, no inundasaun iha Nigeria ne’ebé dezloka ema na’in 1,300,000. Iha Timor-Leste bele observa nafatin impaktu husi mudansa klimátika iha rai laran - ezemplu ida mak katak udan ne’ebé la tuir tempo fó impaktu ba produsaun kafé no ai-han, no toos na’in barak haree impaktu ba sira nia siklu agríkola. Peskizadór La’o Hamutuk foin lalais ne’e rona husi toos na’in iha Los Palos no Viqueque katak bee sa’e iha natar laran halo produsaun la’o la di’ak. Impaktu ne’ebé ita bele observa hela, se sai aat liu ba iha futuru tanba emisaun gás estufa sa’e nafatin.

Iha tempu hanesan, Nasoins Unidas observa katak nasaun riku sira ne’ebé kontribui maka’as liu ba krize klimátika ida ne’e, falta atu foti asaun nato’on atu limita mudansa klimátika iha futuru. Ho nune’e, kuaze la iha posibilidade katak ita bele limita hamanas iha atmosfera ba grau 1.5°C, entaun impaktu husi mudansa klimátika sei sai grave tebes. Se mak sei responsabiliza atu ajuda vítima sira husi impaktu?

Ho nune’e, nasaun balun hakarak diskute asuntu indenizasaun iha konferénsia ida ne’e. Iha konferénsia COP26 tinan kotuk, EUA no Uniaun Eropa konsege prevene kriasaun fundu indenizasaun, sira konkorda de’it atu hala’o ‘diálogu’ ida la ho objetivu klaru ida. Ba konferénsia ida ne’e, iha esforsu tan atu hatama asuntu ida ne’e ba iha ajenda.

Relatóriu ida husi Climate Vulnerable Forum (CVF) ne’ebé publika tinan ne’e, kona ba impaktu ekonómiku husi mudansa klimátika ba nasaun 55 ne’ebé vulneravel tebes (inklui Timor-Leste), evidénsia hatudu katak impaktu husi mudansa klimátika halakon 20% husi PIB (Produtu Internu Brutu) nasaun sira nian durante dékada rua liu ba. Totálmente, nasaun sira ne’e lakon ona biliaun $525 tanba impaktu mudansa klimátika. Barak husi nasaun vulneravel hirak ne’e, laiha rekursu adekuadu atu hasoru impaktu mudansa klimátika, maske nasaun dezenvolvidu sira nia riku soin liu indústria sira ne’ebé kria emisaun gás estufa barak no kria problema mudansa klimátika ba mundu tomak.

Kleur ona, movimentu ba justisa klimátika iha mundu tomak, inklui mós La’o Hamutuk iha Timor-Leste, ezije katak ita presiza resolve krize mudansa klimátika ho maneira ne’ebé justu. Prinsípiu justisa klimátika nian katak, nasaun riku sira ne’ebé kontribui maka’as liu emisaun no estraga klima, tenke simu responsabilidade maka’as liu no mós responsabiliza impaktu aat ne’ebé nasaun foin dezenvolve-an sira hasoru nudár rezultadu husi mudansa klimátika ne’e. La justu se nasaun foin dezenvolve-an hasoru krize duplu, primeiru tanba impaktu diretamente husi mudansa klimátika ba ema no ambiente, no daruak todan ekonómiku atu selu kustu jere ka resolve impaktu husi mudansa klimátika sira. Tendénsia ida ne’e bele haluan no hametin tan dezigualdade mundiál ba futuru.

CVF lansa kampaña hanaran “Pagamentu Tarde” (Payment Overdue), ne’ebé iha objetivu atu hasa’e koñesimentu kona-ba asuntu ida ne’e; tuir CVF, katástrofe klima sai ona realidade permanente, no nasaun riku sira ne’ebé kria emisaun barak tenke selu sira nia ‘deve’. Proponente sistema indenizasaun haree katak ita la bele adapta aan ba kada impaktu husi mudansa klimátika. Sira observa mós katak nasaun barak ne’ebé hasoru impaktu maka’as husi mudansa klimátika, la halo asaun signifikante ne’ebé kria problema ida ne’e. Sira ezije indenizasaun husi nasaun riku sira, ne’ebé kontribui maka’as ba problema ida ne’e, hodi bele selu kustu responde impaktu sira ne’ebé la bele prevene ka adapta-aan ba. Nabeel Munir, nudár reprezentante Pakistaun nian ba COP27 dehan “indenizasaun la’ós karidade - ne’e justisa.”

Afinál, iha konkordánsia finál husi COP27, partisipante sira konkorda duni atu kria fundu espesiál. Aspetu no detallu importante, hanesan nasaun saida mak sei iha obrigasaun atu kontribui ba fundu ne’e, sei determina iha periodu tuir mai no importante katak sosiedade sivíl bele tau matan nafatin ba negosiasaun ne’e.

Infelizmente, maske nasaun foin dezenvolve-an sira manán Fundu Indenizasaun, husi perspetiva seluk COP27 falta atu hamosu konkordánsia forte kona ba urjénsia atu hamenus emisaun gás estufa. Hanesan La’o Hamutuk kleur ona hatudu, mundu la bele adapta-an ba klima ne’ebé sai nafatin aat liu. Programa adaptasaun no Fundu Indenizasaun bele ajuda populasaun vulneravel atu responde ba impaktu husi mudansa klimátika ne’ebé la bele evita, maibé iha solusaun ida de’it ba mudansa klimátika: hapara emisaun gás estufa. Nasaun balun ho nivel emisaun ne’ebé aas liu konsege halakon liafuan husi konkordánsia finál COP27 nian, ho rezultadu katak la iha obrigasaun forte ba nasaun sira atu hamenus kedas emisaun gás estufa.

Antonio Guterres nudár Sekretáriu Jerál ONU nian, dehan “ita nia planeta sei iha sala emerjénsia hela. Ita presiza tebes atu hamenus emisaun agora - asuntu ida ne’e COP ida ne’e falta atu konsidera.” Ho nune’e, husi perspetiva emisaun, COP27 la oferese solusaun. Maibé ita bele aprende husi ezemplu Fundu Indenizasaun, katak nasaun ki’ik sira bele luta hamutuk atu konvense nasaun boot no riku atu foti asaun ne’ebé nesesáriu. Ba oin ita tenke aumenta presaun ba nasaun sira ne’ebé falta atu hamenus ho loloos sira nia emisaun gás estufa no kontribui maka’as ba krize klima ne’ebé ita hasoru hela.

Le'e informasaun tan husi La'o Hamutuk kona-ba Mudansa Klimatika:

1 comment:

  1. EUA no nia aliadus UN hanesan estadu kapitalista nebe maka hun no abut ba destroi mudansa klimatika, sira finji kestiona maibe autor mak sira.
    Muda sistema kapitalista, la'os muda klima!!!!



    ReplyDelete