English version ka English PDF ka Tetum PDF
La’o Hamutuk, nudár organizasaun sosiedade sivíl independente ne’ebé servisu iha área análize polítika públika, governasaun demokrátika no direitu umanu, hato’o karta aberta ida kona-ba diskusaun públiku relasiona ho investigasaun legal ne’ebé atualmente iha apresiasaun iha Ministériu Públiku Timor-Leste kona-ba alegasaun krime grave internasionál kontra povu iha Míanmar.
Karta ida ne’e La’o Hamutuk hato’o pozisaun katak, justisa tenke la’o, livre husi presaun polítika no dignidade umana tenke sai referénsia prinsipál iha relasaun internasionál inklusivamente Timor-Leste, Míanmar, ASEAN no mundu tomak. La’o Hamutuk enkoraja Ministériu Públiku Timor-Leste atu kontinua halo investigasaun, análize no verifikasaun legal ho independénsia plena, tuir Artigu 8.1, 9.2, 119 no 132 iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, lei nasionál no norma lei internasionál. Investigasaun kriminál nudár etapa inisiál atu avalia se iha baze legal sufisiente atu kontinua prosesu. Prosesu ida ne’e la’ós julgamentu judisiáriu penál no la’ós desizaun polítika.
Tanba ne’e, ami apela ba autoridade polítika hotu atu respeita separasaun podér no evita deklarasaun ne’ebé bele interpreta hanesan tentativa ba orientasaun ka limita prosesu judisiál. Hanesan organizasaun sosiedade sivíl ne’ebé durante tau matan ba asuntu direitu umanu no demokrasia, La’o Hamutuk apresia tebes ba Myanmar Accountability Project (MAP) no Da Silva Teixeira & Associados ne’ebé rejista kazu violasaun direitu umanu hasoru povu Chin iha Míanmar ba Ministériu Públiku Timor-Leste dudu prosesu legal ba akontabilidade justisa. Infelizmente violasaun direitu umanu iha Míanmar akontese iha tinan barak no sai ona preokupasaun mundiál, maibé too agora seidauk iha asaun internasionál konkretu ida hodi hapara forsa rejime ditadura militár ne’ebé kontinua buras.
Estadu de Direitu no independénsia instituisaun
Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste garante autonomia Ministériu Públiku no independénsia Tribunál sira nudár pillar fundamentál Estadu de Direitu demokrátiku. Prinsípiu legal ida ne’e la’ós de’it nudár estrutura legal ida maibé tenke sai espasu no baze atu asegura katak aplikasaun lei ho imparsialidade, igualdade no seguransa jurídika.
Bainhira podér polítiku antisipa opiniaun públiku ne’ebé bele interpreta hanesan orientasaun ba desizaun judisiál, maske la iha intensaun direta atu influensia maibé situasaun ida ne’e bele kria persepsaun interferénsia. Tanba ne’e, prudénsia iha komunikasaun públika nudár parte hosi responsabilidade Polítika atu proteje kredibilidade Tribunál no Ministériu Públiku.
Estadu Timor-Leste rasik iha kometimentu hodi valoriza prinsipiu estadu de direitu demokrátiku, inklui hametin solidariedade internasionál ne’ebé klaru haktuir iha Artigu 10 konstituisaun RDTL hatete katak Timor-Leste sei solidáriu ba Povu hotu ne’ebé luta ba libertasaun nasionál. Repúblika Demokrátika Timór-Leste fó azilu polítiku, tuir lei haruka, ba ema rai seluk sira ne’ebé persigidu tanba sira-nia luta ba libertasaun nasionál no sosiál, defeza ba direitus umanus, demokrasia no dame. Prinsípiu legal hirak ne’e adopta ona ho ninia baze vitória istóriku ida hasoru opresaun, ne’ebé povu Timor-Leste rasik liu ona.
Lei nasionál no lei internasionál
Kódigu Penál Timor-Leste define krime kontra umanidade no krime funu nudár violasaun grave ne’ebé afeta umanidade tomak. Norma sira ne’e aliña ho padraun Lei internasionál ne’ebé bandu violénsia direitus umanus kombina Lei Internasionál Direitus Umanus (IHRL), ne’ebé proteje indivíduu sira husi abuzu estadu nian, no Lei Umanitáriu Internasionál (IHL), ne’ebé regula konflitu armadu. Inklui Deklarasaun Universál Direitus Umanus nian (UDHR), Estatutu Roma no Konvensaun Jenebra ne'ebé manda tratamentu umanu, bandu tortura, no manda responsabilizasaun ba violasaun sira, ho obrigasaun ba estadu sira atu proteje indivíduu sira no prosesa abuzu sira. Iha tempu hanesan, direitu internasionál rekoñese prinsípiu jurisdisaun universál, ne’ebé permite Estadu atu avalia alegasaun krime grave bainhira apropriadu, atu prevene impunidade. Tanba ne’e, abertura investigasaun preliminár iha prokuradór Timor-Leste nian nudár etapa legal normal atu verifika evidénsia, la’ós julgamentu ka interferénsia diplomátika.
Solidariedade ho vítima no diplomasia responsavel
La’o Hamutuk reafirma ami nia solidariedade ho povu Míanmar, liu-liu komunidade sivíl ne’ebé enfrenta violasaun grave direitu umanu. Solidariedade ida ne’e la kontra soberania Estadu ruma; Solidariedade nudár aktu protesaun dignidade umana, hanesan valor universal ne’ebé rekoñese iha lei internasionál no iha relasaun entre nasaun sira.
Tinan 50 liu ba, ditadura militár iha Jakarta viola prinsipiu internasionál no direitu umanus povu Timor nian durante okupasaun ilegál. Estadu sira husi ASEAN nonook de’it, no militár Indonézia oho no tortura Timor-oan barak. Ita labele fó lisensa ba krime kontra umanidade dala ida tan. Estadu RDTL no estadu hotu iha mundu iha obrigasaun atu uza mekanizmu legál no diplomátiku atu defende direitu umanus ba povu Birmánia.
Relasaun internasionál sustentável depende ba iha respeitu mútua ba dignidade umana no lei. Bainhira Estadu sira hatudu kompromisu ba norma universal no akontabilidade, komunidade internasionál bele dezenvolve kooperasaun ne’ebé bazeia iha konfiansa, estabilidade no responsabilidade.
La’o Hamutuk enkoraja atu:
- Ministériu
Públiku kontinua halo avaliasaun independente tuir lei no evidénsia:
Prosesu investigasaun presiza la’o ho autonomia no professional, tuir prosedimentu legal no padraun prova ne’ebé aplikavel. Avaliasaun preliminár nudár etapa normal atu determina se iha baze legal sufisiente atu avansa ba etapa sira tuir mai no importante atu proteje direitu vítima no direitu suspeitu ho imparsialidade. - Autoridade
polítika respeita separasaun podér no evita influénsia prosesu judisiál:
Deklarasaun públika presiza halo ho prudénsia atu la kria persepsaun negativa ba kazu ida. Respeitu ba iha separasaun podér entre podér ezekutivu no judisiál hodi hametin konfiansa públika no proteje kredibilidade Estadu de Direitu. - Komunidade internasionál promove protesaun
sivíl no solusaun pasífiku:
Kooperasaun internasionál tenke orienta ba prevene violénsia, proteje populasaun sivíl no promove diálogu konstrutivu. - Estadu RDTL no mundu tomak, inklui membru ASEAN sira, tenke defende demokrasia no direitu umanus iha Mianmar ho diplomasia no prosesu legál.
Konkluzaun
Timor-Leste, nudár nasaun ne’ebé moris husi esperiénsia luta ba justisa no dignidade, iha responsabilidade moral no legal atu defende prinsípiu universal direitu umanu iha relasaun internasionál. Esperiénsia istóriku hatudu katak pás sustentável depende iha respeitu ba lei no akontabilidade.
Justisa independente la kontra diplomasia; justisa independente mak fundasaun diplomasia kredivel tanba hatudu katak Estadu respeita regra no responsabilidade. Akontabilidade la’ós vingansa-akontabilidade mak mekanizmu atu garante katak violasaun grave la repete no katak sofrimentu umanu hetan rekoñesimentu no resposta tuir lei.

No comments:
Post a Comment