Link to this blog in English.
ETAN hari’i iha 1991, depois Masakre Santa Cruz, iha kontestu violasaun grave kontra direitu umanu ne’ebé presiza resposta urjente husi komunidade internasionál. Liu husi kampaña, mobilizasaun sosiedade sivíl no advokasia polítika iha Estadus Unidus Amerika no iha Nasoins Unidas, ETAN ajuda amplifika Timor-Leste nian lian ba mundu no hametin solidariedade internasionál.
Maun John M. Miller la’ós ativista ne’ebé buka fama. Nia servisu ho kalma maibé iha impaktu boot — organiza rede solidariedade, fahe informasaun kredível no liga ema sira iha nivel diferentes, nune’e kontribui ba mudansa iha konsiénsia internasionál no fortalese rede apoiu ba Timor-Leste.
Independénsia Timor-Leste nudár rezultadu husi luta naruk no kompleksu: lideransa FRETILIN, rezisténsia armada FALINTIL, rede klandestina, diplomasia internasionál, solidariedade global — inklui East Timor Action Network — no mudansa jeopolítika iha rejiaun, Indonézia no mundu. Solidariedade internasionál hametin luta, Timor-Leste ida husi istória susesu luta koletivu iha Mundu.
Iha nível estratéjiku, kontribuisaun John Miller no ETAN envolve advokasia polítika, kampaña iha nivel komunidade no interasaun ho instituisaun polítika, hodi ajuda influensia diskusaun no desizaun iha governu EUA no arena internasionál. Nia servisu hatudu katak solidariedade internasionál bele sai forsa transformadora bainhira organiza ho evidénsia, estratéjia, disiplina no persisténsia.
Povu Timor-Leste nian diretu ba autodeterminasaun nudár parte husi prinsípiu universál iha Nasoins Unidas, no John Miller ho ativista solidariedade Internasional sira seluk ajuda lori prinsipiu ne’e sai realidade polítika iha arena global.
Depois independénsia, ETAN kontinua akompaña Timor-Leste iha asuntu hanesan justisa, responsabilizasaun, direitu umanu no dezenvolvimentu demokrátiku inklui luta ba Fronteira Maritima entre Austrália no Timor-Leste ne’ebé povu Timor-Leste manán tinan ona — hatudu katak solidariedade la’ós momentu ida, maibé prosesu naruk. John no ETAN kontinua atu halo advokasia ba autodeterminasaun ba Papua Oeste.
Iha mundu ne’ebé sei enfrenta injustisa, memória maun John M. Miller sai orientasaun moral ida:
Ema sira ne’ebé iha liberdade atu ko’alia, iha responsabilidade atu halo asaun, liuliu bainhira nia governu apoiu asaun kontra povu nia direitu.
Ba povu Timor-Leste, Maun John la’ós de’it belun maibé parte husi istória luta ne’ebé la lakon.
Solidariedade la mate. Memória la lakon. Ita hotu tenke kontinua la’o iha dalan justisa.
As Lutas Continuam.


No comments:
Post a Comment