08 July 2026

OJE 2027; husi despeza ba rezultadu, husi dependénsia ba soberania ekonómika

Kada tinan, Governu Timor-Leste prepara no submete Proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba Parlamentu Nasionál, ne’ebé diskute, altera se nesesáriu no aprova sai lei orsamentál hodi orienta despeza públika, interven iha merkadu no implementa prioridade dezenvolvimentu nasionál. Ba OJE tinan 2027, prosesu ida ne’e tama ona iha faze klaran tuir síkulu orsamentál normál, ne’ebé la’o liu husi konsulta sidadaun, too iha semináriu Jornada Orsamentál, prosesu sira tuir mai mak sei iha konsolidasaun proposta sektorál sira, aprovasaun Konsellu Ministru, harmonizasaun téknika no submisaun finál ba Parlamentu. Iha etapa ida ne’e, transparénsia no partisipasaun públika, inklui kontribuisaun La’o Hamutuk, sosiedade sivíl seluk, média no públiku jerál, esensiál atu garante katak orsamentu no planu asaun anuál sira reprezenta duni prioridade, nesesidade povu nian no sustentabilidade ba nasaun.

OJE la’ós de’it dokumentu finanseiru atu determina reseita no despeza estadu, maibé nudár instrumentu estratéjiku ida atu fasilita no orienta diresaun dezenvolvimentu, iha kontestu dezafiu estruturál sira hanesan dependénsia ba Fundu Petrolíferu, importasaun aas, produtividade ekonómika limitadu, dezempregu aas, malnutrisaun ba labarik sira (Stunting), kualidade edukasaun menus, dezigualdade territoriál aumenta tan no mudansa klimátika. Nune’e, diskusaun kona-ba OJE la bele limita de’it ba montante osan ka taxa ezekusaun maibé tenke fó atensaun mós ba rezultadu reál ne’ebé polítika orsamentál bele prodús ba povu nian moris.

Tema semináriu Jornada Orsamentál 2027 — Hametin Reziliénsia liu husi Transformasaun: Diversifika Ekonomia, Asegura Futuru Sustentável — hatudu katak Governu, liu-liu Ministériu Finansa rekoñese nesesidade atu iha mudansa ba prosesu prepara no implementa orsamentu. Ida ne’e importante liu tanba tinan barak liu ba, debate orsamentál dala barak foku liu ba volume despeza no ezekusaun orsamentál, duké ba impaktu efetivu iha produtividade ekonómika, povu nian moris di’ak no sustentabilidade finansa públika. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke hatudu mudansa paradigma husi orsamentu ne’ebé orienta de’it ba gastu ba orsamentu ne’ebé orienta ba rezultadu.

OJE 2027 tenke sai oportunidade atu hahú transformasaun estruturál fiskál no ekonomia ba Timor-Leste. Pergunta estratéjika ne’ebé presiza diskute mak, Timor-Leste sei kontinua depende ba Fundu Petrolíferu hodi sustenta despeza korrente ka sei orienta rekursu públiku ba investimentu produtivu ne’ebé bele kria empregu, hametin kapitál umanu, aumenta produsaun nasionál no asegura benefísiu ba jerasaun sira tuir mai? Pergunta ida ne’e kona-ba futuru modelu ekonomia nasionál, soberania fiskál no responsabilidade interjerasionál.

Aprezentasaun husi Ministériu Finansa iha prosesu orsamentál inklui iha Jornada Orsamentál, hatudu progresu balun iha área saúde, infraestrutura, eletrifikasaun no dezenvolvimentu institusionál. Maibé, dadus sira mós konfirma katak ekonomia nasionál seidauk transforma ba iha soberania ekonómiku. Dependénsia ba Fundu Petrolíferu kontinua aas, importasaun nafatin domina konsumu nasionál, dezempregu aas, malnutrisaun no dezafiu iha saúde no edukasaun kontinua eziste no kapasidade produtiva nasaun nian seidauk forte. Situasaun ida ne’e hatudu katak OJE 2027 tenke hahú viajen ba orientasaun foun: husi dependénsia ba kria kapasidade, husi gastu ba produsaun, husi konsumsaun importadu ba soberania ekonómika.

Tanba ne’e, prioridade orsamentál tenke fó atensaun ba investimentu produtivu, diversifikasaun ekonómika, sustentabilidade fiskál, fortalesimentu kapitál umanu no partisipasaun públika ne’ebé efetiva. Dezde fulan juñu 2025 Timor-Leste la simu ona reseita petrolíferu tanba produsaun iha kampu ativu úniku Bayu Undan taka ona, Fundu Petrolíferu hanesan patrimóniu nasionál, bele ajuda Timor-Leste finansia dezenvolvimentu durante tinan barak, maibé tanba rekursu ida ne’e la-renovavel, ninian jestaun tenke bazeia ba responsabilidade no justisa interjerasionál. Rikeza petrolífera tenke transforma ba investimentu produtivu ne’ebé bele hamenus dependénsia ba mina no fó benefísiu ba jerasaun sira tuir mai, la’ós ba despeza korrente ne’ebé la sustentável.

Governu no públiku preokupa sustentabilidade fiskál, ida ne’e labele justifika atu hamenus servisu báziku ba povu. OJE 2027 tenke fó prioridade ba efisiénsia iha uza osan públiku, redusaun despeza la produtiva no orientasaun rekursu ba saúde, edukasaun, nutrisaun, produsaun lokál no kria empregu. Objetivu prinsipál atu uza rekursu públiku ho responsabilidade no garante rezultadu ne’ebé bele benefisia sidadaun sira iha longu prazu. Nune’e, orsamentu tenke sai instrumentu ida ne’ebé la’ós de’it atu fahe osan, maibé atu halo investimentu estratéjiku hodi asegura povu tomak nian nesesidade no interese tempu naruk.

Timor-Leste nian ekonomia kontinua depende importasaun no ida ne’e aumenta vulnerabilidade ba mudansa merkadu globál (xoke esternu). Tanba ne’e, OJE 2027 tenke hametin soberania ekonómika liu husi investimentu ba agrikultura sustentavel, peska, setór mariña, pekuária, floresta, kooperativa, empreza lokál no indústria transformadór prosesamentu produtu agríkola oin-oin. Dezenvolvimentu nasionál la bele bazeia de’it ba konsumsaun husi li’ur; tenke kria kapasidade produtiva iha laran rai. Ita tenke dezenvolve kapasidade atu prodús nesesidade báziku ne’ebé populasaun presiza ba moris bain-bain.

Iha área saúde no edukasaun, rejistu progresu balun ne’ebé merese apresiasaun, maibé malnutrisaun no kualidade aprendizajen kontinua sai dezafiu boot. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke promove resposta integrada entre ministériu relevante sira atu hametin nutrisaun, literasia, formasaun profesór, bee moos, saneamentu no servisu báziku sira seluk liu liu iha li’ur husi Dili. Investimentu iha kapitál umanu mak baze importante atu asegura dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável, nune’e, prioridade la’ós de’it aumentu despeza, maibé ba kualidade investimentu no rezultadu ne’ebé permanente.

Juventude mak rekursu estratéjiku importante liu iha Timor-Leste. Tanba ne’e, OJE 2027 tenke liga edukasaun, formasaun téknika no empregu produtivu ho agrikultura, peska, turizmu, teknolojia dijitál no empreza lokál. Migrasaun traballu bele fó benefísiu iha kurtu prazu, maibé la bele substitui estratéjia nasionál atu kria oportunidade iha rai laran – presiza investe ba kapasidade umanu no dezenvolve setór estratéjiku sira hodi absorve rekursu umanu hodi konstrui dezenvolvimentu ekonomia rai laran. Se joven sira la hetan abilidade no oportunidade, nasaun sei kontinua lakon poténsia forsa produtivu importante atu dezenvolve nasaun. Nune’e, orsamentu tenke investe iha kapasidade, kompeténsia no harii futuru ne’ebé seguru.

Reforma reseita doméstika mós importante atu hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu ne’ebé sei hotu iha tinan sanulu, maibé reforma tributária tenke bazeia ba justisa sosiál, transparénsia no protesaun ba povu no uma kain vulneravel sira atu garante katak presaun fiskál la hatodan liu tan ba povu kiak sira. Sistema fiskál ne’ebé di’ak tenke haluan kapasidade estadu nian, maibé la bele aumenta dezigualdade. Husi ida ne’e, reforma reseita la haree de’it husi perspetiva aumenta kolesaun reseita, maibé mós ba distribui responsabilidade ho justisa.

Adezaun ba ASEAN, WTO no dezenvolvimentu ekonomia azúl tenke akompaña ho fortalesimentu kapasidade produtiva, governasaun transparente no protesaun ambientál. Timor-Leste tenke prepara an atu sai produtór hodi substitui importasaun no esportadór kompetitivu, la’ós merkadu ba produtu importadu de’it. Ne’e presiza planeamentu ne’ebé liga setór ekonomia, infraestrutura, edukasaun, inovasaun no governasaun ambientál iha estratéjia ida ne’ebé integradu.

Iha infraestrutura, prioridade la’ós de’it harii projetu foun, maibé asegura operasaun, manutensaun, utilidade husi projetu no sustentabilidade tempu naruk. Hanesan ne’e mós, jestaun dívida públika no parseria públiku privada tenke bazeia ba análize rigorozu, transparénsia no monitorizasaun risku fiskál. Projetu ne’ebé la iha valór di’ak ba sosiedade la bele konsidera hanesan susesu ida, mezmu se fizikamente harii ona. Instrumentu infrastrutura sira tenke responde ba nesesidade nasionál no suporta produtividade iha tempu naruk, Nudár ezemplu aeroportu no estrada rurál, portu konteiner no transporte maritima doméstika, edifísiu instituisaun iha Dili no eskola no klínika saúde iha suku rurál.

OJE 2027 mós tenke promove justisa territoriál liu husi alokasaun rekursu tuir nesesidade no nivel dezenvolvimentu munisípiu sira. Apresia konsulta sidadania no mós esforsu Governu nian ba desentralizasaun maibé presiza iha partisipasaun públika signifikativu, sei iha valór bainhira Governu publika resposta ba kontribuisaun sidadaun sira nian no integra prioridade relevante iha prosesu orsamentál. Prosesu ida ne’e, la’ós formalidade administrativu de’it maibé tenke sai mekanizmu ida atu hametin transparénsia, konsultasaun publika.

Hodi prevene kaptura interese partikulár iha alokasaun rekursu públiku, OJE 2027 tenke hametin integridade, transparénsia no responsabilidade publika. Ida ne’e presiza aprovizionamentu transparente, publikasaun kontratu sira, auditoria independente, prosesu lisensa ambientál sériu, avaliasaun valór husi osan no fiskalizasaun efetiva husi Parlamentu, Tribunal Konta, Komisaun Anti Korrupsaun, média, akadémiku, sosiedade sivíl no públiku jerál. Transparénsia la’ós obstákulu ba Governu maibé sai baze atu hametin konfiansa públika no asegura katak osan estadu serve duni interesse koletivu povu Timor-Leste.

Planeamentu orsamentál tenke bazeia ba dadus no evidénsia, dadus kona-ba saúde, edukasaun, pobreza, empregu no indikadór sira seluk presiza atualizadu, asesivel no bele uza husi públiku. Nune’e, Orsamentu Sidadaun iha Tetum ne’ebé klaru bele aumenta literasia fiskál no promove partisipasaun públika ne’ebé informadu, maske iha ona progresu balun hanesan hatudu iha; Iha ona, bele kontinua mantén, hadi’a liu tan no promove dokumentu hotu ba iha Tetum. Sidadaun ne’ebé hetan informasaun di’ak bele monitoriza, kritika no kontribui ho responsabilidade ba prosesu orsamentál.

OJE 2027 tenke fó prioridade ba reforma estratéjika, inklui fortaleza partisipasaun públika, orienta orsamentu ba rezultadu ba povu, promove soberania alimentár no produsaun lokál, implementa reforma reseita ho justisa sosiál, hametin governasaun empreza públika sira, jere risku fiskál ho transparénsia no asegura investimentu sustentável iha infraestrutura no enerjia renovavel. Prioridade ida ne’e la’ós abstrata de’it maibé tenke resposta reál ba asuntu estruturál sira ne’ebé impede Timor-Leste atu harii ho justisa no estabilidade.

Tanba ne’e, OJE 2027 mak oportunidade atu muda husi modelu ne’ebé depende ba Fundu Petrolíferu no despeza públika boot ba modelu dezenvolvimentu ne’ebé bazeia ba produtividade, sustentabilidade fiskál, justisa sosiál no reziliénsia nasionál. Ita hotu, inklui lider sira, tenke kaer no uza oportunidade ida ne’e. OJE tenke reflete investimentu iha kapitál umanu, produsaun lokál, ambiente, transparénsia no justisa interjerasionál, hodi garante futuru sustentável ba Timor-Leste. Se OJE 2027 bele orienta mudansa ida ne’e, mak orsamentu la bele sai de’it dokumentu governativu maibé bele sai instrumentu transformasaun nasionál.